Poola ühiskonnas on abort vastuoluline ja tundlik teema.
FOTO: Zuza Galczynska, Unsplash.com

Kõrgkoolid loovad nippe tundlikel teemadel rääkimiseks

Aktuaalne

 „Hiljuti võeti Ungaris vastu seadus, mis lubab ainult abielus heteroseksuaalsetel paaridel lapsendada,“ olid Kesk-Euroopa Ülikooli kolleegi sõnad, kui projektikohtumise ühe pausi ajal uurisin, kuidas tal läheb. Ohkega välja öeldud lauses väljendatud mure suurust oleks saanud justkui mõõta.

TÜ juhib juba pea aasta Kesk-Euroopa Ülikooli (Ungari), Hradec Králové Ülikooli (Tšehhi) ja Varssavi Majanduskooli (Poola) töötajatega tehtavat koostööprojekti, millega soovitakse luua nende riikide üldhariduskoolide õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja ülikoolide õppejõududele materjale, mis toetaks neid delikaatsete teemade käsitlemisel tunnis või loengus. Projekti eesmärk on anda teadmisi ja töövahendeid inimestele, kes seisavad klassi ees ning tunnevad ebakindlust, kui peavad rääkima tundlikest asjadest. Sellisteks vahenditeks võivad olla harjutused, õppemeetodid, strateegiad või ka lihtsalt nõuanded.

Mõte luua sedalaadi materjale tuli elust enesest. Kuigi tunnen, et magistrikraadini viinud õpingud religiooniuuringutes on minus arendanud peale faktiteadmiste ka inimeste mõistmist ja nendega arvestamist, on nii põhi- kui ka kõrgkooli õppijate ees seistes tekkinud olukordi, mida on olnud keeruline lahendada.

Mida näiteks teha, kui seitsmenda klassi õpilane mainib igal võimalusel – läheb see tunniteemaga kokku või mitte –, et juudid on ka ise tapnud ja teistele rahvastele viga teinud? Õpilasega võib ju vestelda enda väljendamise soovist ja selle taga peituvatest põhjustest nii avalikult kui ka privaatselt, aga teemale tähelepanu juhtides võib talle hoopis hoogu juurde anda. Kuidas käituda, kui märkad väljakujunevaid antisemiitlikke jooni?

Mil viisil kõnelda eelmisel päeval lähiriigis toime pandud terroriaktist, et ühelt poolt vähendada õpilaste ja üliõpilaste hirmu, aga teiselt poolt toetada nende analüüsivõimet ja kontekstitaju, minemata ise mustvalge hinnangu andmise teed?

Ida-Euroopa eripärad

Sarnaseid kogemusi on mitmel kolleegil, kellega koos projekti lõime. Jagatud mure andis alust arvata, et töövahendeid ja abimaterjale, mis ei anna otsest suunist, vaid ülekantavaid teadmisi ning oskusi, läheb vaja ka teistel, hoolimata nende erialast või auditooriumi ees seismise staažist.

Kuidas käituda, kui märkad seitsmenda klassi õpilasel väljakujunevaid antisemiitlikke jooni?

Tundlike teemade käsitlemiseks on varemgi universaalseid õppematerjale loodud. Ent TÜ Aasia keskuse ellukutsutud projekti eripära on keskendumine Ida-Euroopale. Projekti partnerid koostavad materjale Eesti, Poola, Tšehhi ja Ungari praegustele ning tulevastele õpetajatele, õppejõududele ja sotsiaaltöötajatele, võttes arvesse nende riikide aja- ja kultuurilugu, ühiskonnakorraldust, aga ka praegust poliitilist olukorda.

Tundlikkus ja vastuolulisus

Mis need tundlikud teemad siis täpselt on? See oli üks peamistest küsimustest, millega tegelesime teisel projektikohtumisel novembri keskpaigas. Meeli avardava ja avastusrõõmu pakkuva Budapesti asemel kohtusime küll Zoomis, ent virtuaalselt korraldatud tihe mõttevahetus aitas leida ontoloogilise tähtsusega küsimusele vastuseid.

Kuigi enamikus sarnastes õppematerjalides kasutatakse sõnu tundlik (ingl sensitive) ja vastuoluline (ingl controversial) sünonüümidena, käsitame meie neid eraldi. See, millised teemad on tundlikud, sõltub väga ajastust, piirkonnast ja kohalikust kontekstist, aga ka kuulajaskonnast – on neid, kelle jaoks võib mõni küsimus olla väga tundlik, aga ka neid, kelle jaoks üldse mitte. Esimesena nimetatute puhul on kõneldav isiklik – kuulajal on sellega side. See võib olla osa ta identiteedist ja seetõttu mõjutab see teda emotsionaalselt.

Vastuolulist näeme laiemalt kui tundlikku. Et vastuolu luua, peab olema ühe küsimuse või teema kohta palju põhjendatud vaateid. Vastuolulised teemad on üldisemad kui tundlikud, neist kõneldakse tihedamini ja suuremale kuulajaskonnale ning nendegi hulgas võib olla selliseid, mis ei pruugi kuulajat üldse puudutada. Tundlik teema võib liigituda ka vastuoluliseks ja vastupidi.

Tundlikud teemad õppetöös

Muutuv maailm tekitab pidevalt uusi teemasid, mis liigituvad tundlike või vastuoluliste alla, mispärast ei ole võimalik ammendavat nimekirja kivisse raiuda. Huvi ühiskonnas toimuva vastu, n-ö päriselu kajastamise vastu, on nii õpilastel kui ka üliõpilastel, olgu tegu ajaloo, religiooni, politoloogia või arstiteaduse õppuritega.

Õpetaja ja õppejõu osa on tuua klassiruumi ühiskonnas toimuvat, eriti kui see puudutab eriala arengusuundi. Seepärast on toetavatest materjalidest kasu nii aine ettevalmistamisel kui ka õpetamisel. Plaanis on luua üldine juhendmaterjal põhimõtete kohta, mida Ida-Euroopa riikides tundide ja loengute ettevalmistamisel arvesse võtta. Töövahendid peaksid aitama kavandada ja korraldada õppematerjale ja -tegevust, lahendada keerulisi olukordi ning analüüsida toimunut. Materjalides keskendutakse teemadele, mis on tekitanud ühiskonnas palju kõlapinda või mille kohta on levinud alternatiivseid fakte.

TÜ loob kolm avalikkusele kättesaadavat e-kursust (MOOC-i), kus keskendutakse islami, radikaliseerumise ja soouuringutega seotud teemadele. Lisaks pannakse kokku kaks e-kursust, millest ühes käsitletakse viise, kuidas luua võrdne ja salliv keskkond iga (üli)õpilase jaoks, ning teises kirjeldatakse sotsiaaltöötajatele välismaalastega töötamise eri tahke. 

TÜ-st on selle projektiga seotud Heidi Maiberg (Aasia keskus; Royal Holloway, Londoni Ülikool), Elo Süld (Aasia keskus, usuteaduskond), Olga Schihalejev (usuteaduskond) ja Alar Kilp (Johan Skytte poliitikauuringute instituut). Eesti õpetajatele, õppejõududele, sotsiaaltöötajatele, aga ka teistele huvilistele on plaanis tööd tutvustada 2022. aasta esimeses pooles. Täpsemat teavet leiab veebilehelt https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/projects/eplus-project-details/#project/2019-1-EE01-KA203-051690.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon „Eramsus+ KA2 Strategic Partnership for Higher Education“ meetme alusel.

Heidi Maiberg

projekti „Tundlike teemade käsitlemine klassiruumis“ juht

Jaga artiklit