18. mail toimub Tartus aegade suurim vilistlaskokkutulek, mille korraldamises lööb kaasa terve ülikoolipere. Tihe programm hõlmab nii loenguid ja mõttetalguid kui ka laulu, tantsu ning muud toredat ajaveetmist armsate kursusekaaslaste ja kunagiste õppejõududega.

Eesti suurima vilistlaskogukonnaga Tartu Ülikool – umbes 100 000 vilistlast – on hakanud viimastel aastatel pöörama vilistlassuhtlusele järjest rohkem tähelepanu.

Eesti turunduse ja vilistlastegevuse juht Karin Kustavus kiitis, et paljud ülikooli lõpetanud tahavad anda midagi omalt poolt tagasi. Nad on hea meelega kaasatud praktikutena õppetöösse ja annavad praegustele üliõpilastele nõu.

«Meie jaoks on väga tähtis ka see, et vilistlased on praeguses arengukavas ühe eesmärgina sees ja järgmises arengukavas on plaan pöörata vilistlastegevusele veel suuremat tähelepanu. See on selge märk, et vilistlased on ülikoolile tähtsad,» kinnitas Kustavus.

Vilistlastega kontakti hoidmisel mängivad keskset rolli instituudid, kellel on endiste üliõpilastega kõige otsesem side. Suured üleülikoolilised vilistlasprojektid, nagu vilistlaskokkutulekud, iga-aastane mentorlusprogramm ja vilistlasvõrgustik utalumni.ee, on tegevuses alles esimesi aastaid. Võrgustikul on praeguseks üle 7000 liikme, mai lõpuks loodetakse ületada 10 000 piir.

Suurem meietunne

Kõige uuem üldise vilistlastegevuse projekt on aprilli keskel välja kuulutatud kampaania, millega paluti rahvusülikooli sajanda sünnipäeva tähistamiseks märkida end üles vilistlasperekondadel, kus on Tartu Ülikoolis õppinuid vähemalt kaks põlvkonda. Juba esimese nädalaga andis endast teada 150 perekonda.

«See on kindel märk, et vilistlased tunnevad pere õpingutraditsiooni üle suurt uhkust. Tartu Ülikool ei oleks uue Euroopa parim ülikool, kui meil poleks vilistlasi, kellest paljud töötavad meil edasi õppejõudude ja teadlastena. Side, mis luuakse sisseastumisel, võib kesta põlvest põlve. See suurendab ülikooli meietunnet,» rääkis Kustavus.

Mai keskpaiga suur vilistlaskokkutulek teenib sama eesmärki: aidata vilistlastel hoida kontakti ülikooliga, aga ka oma õpingukaaslaste ja õppejõududega. Esimene kogu Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek toimus 2016. aastal. Piletiostjaid oli siis üle 2000. Tänavu loodavad korraldajad meelitada mitmekesise kavaga kohale veel rohkem rahvast.

Vilistlaspäeva «Lähme koos!» projektijuhi, turunduse peaspetsialisti Karl Vetemaa sõnul on selgi aastal kokkutulekule oodatud peale vilistlaste ka ülikooli töötajad, kellest paljud on andnud üliõpilaste vilistlaseks saamisel suure panuse.

Samuti kaasatakse vilistlaskokkutuleku korraldamisse praegusi üliõpilasi, kes aitavad üle linna toimuvaid üritusi vabatahtlikena hallata: juhendavad osalejaid, müüvad pileteid, valmistavad ette õhtust pidu jm.

«Nii näevad nad lähedalt, mis ootab neid tulevikus ees, ja saavad juba praegu meie vilistlasperega paremini tuttavaks. Selline suhtlusvõrgustik tuleb elus kindlasti kasuks, sest TÜ vilistlasi on tõesti igal elualal,» ütles Vetemaa.

Üritusi üle terve linna

Kokkutuleku avab keskpäeval ülikooli peahoone ees rektor Toomas Asser, peetakse tervituskõnesid. Seejärel saavad kõik valida endale meelepärase ürituse või saada lihtsalt kursusekaaslastega selleks broneeritud ruumis kokku.

Toomemäel on kõigil huvilistel võimalik osaleda mõttetalgutel, kus arutletakse üheksal Tartu Ülikooli ja linna ning Eesti ühiskonda puudutaval teemal. See on omamoodi jätk eelmise päeva ülikooli arengukonverentsile.

Terve päeva jooksul toimub üle linna veel väga palju üritusi. Vilistlaspäevadest on saanud hea näide, kuidas aktiivsemate instituutide kõrval innustuvad ka teised ja pakuvad oma endistele üliõpilastele põnevat tegevust.

Instituudid korraldavad vilistlastele avatud uste päevi, ekskursioone ja muid ühisüritusi, et nad saaksid tutvuda lähemalt sellega, kus ja kuidas praegusi tudengeid õpetatakse. Tuntud õppejõud peavad loenguid populaarteaduslikel teemadel ja jagavad mälestusi oma õpinguajast.

«Professor Mart Ustav räägib sellest, mis kasu on teadusest Eestile, ning professor Ain Raal peab loengu pealkirjaga «Ühe tudengipoisi meenutusi ja mõtisklusi farmaatsiaõpingutest»,» tõi Vetemaa näiteid.

Kohal ka kolledžid

Tartu vilistlaspäevast võtavad aktiivselt osa ka ülikooli teiste linnade kolledžid. Oma programm on nii Viljandi kultuuriakadeemial kui ka Pärnu kolledžil.

TÜ Pärnu kolledži turundusspetsialist Birgit Tuulemäe kinnitas, et tänavu 23. sünnipäeva pidav kolledž toob oma vilistlased maikuus Tartusse lausa tasuta eribussiga, mis viib peolised ka pärast suvepealinna tagasi.

«Pärnakate pesaks on Lossi 36 õppehoones sätitud kaks auditooriumi. Kolledži lounge’is segab ja jagab jooke direktor Garri Raagmaa ning plaate keerutab sotsiaaltöö õppejõud Valter Parve,» rääkis Tuulemäe.

Kohaletulnud saavad osaleda traditsioonilisel viktoriinil «Kas tunned Pärnu kolledžit?». Näha saab ka mustkunsti, kino ja teatrit, mille eest hoolitseb tudengiteatri projektijuht Meelis Sarv.

Võimalust broneerida ülikooli hoonete ruume on kasutanud usinasti teisedki. Vilistlaspäeva kodulehel on kirjas kõigi valdkondade hoonete vabad ruumid, mida saavad pileti ostnud reserveerida enda kursuse- või teiste õpingukaaslaste kokkusaamiseks.

Võimalik uus rekord

Õhtul kell 18 on kõik vilistlased oodatud Raekoja platsile, kus toimub ülikooli kooride eestvedamisel alma mater’i auks ühislaulmine ja tehakse vilistlastest ühispilt.

Maailma seni suurimaks tunnistatud vilistlaste koolikokkutulek peeti 2017. aastal Indias, kui Gunturis jäädvustati ühele pildile kahe haridusasutuse 4268 endist õpilast. Võimalik, et Tartus sünnib uus Guinnessi rekord.

«Guinnessi rekordi saavutamiseks peaksime saama pildile kokku umbes 4300 TÜ vilistlast. Ma ei oska öelda, kas jõuame selleni tänavusel või mõnel järgmisel kokkutulekul, aga see on kindlasti võimalik,» rääkis Vetemaa.

Vilistlaspäev lõppeb suure peoga ülikooli spordihoones, kuhu minnakse üheskoos Raekoja platsilt üle Kaarsilla ja mööda Emajõe kallast. Peolised saavad veeta aega kahes saalis.

«Oleme varasematest suurüritustest õppinud, et kõik inimesed ei soovi teha korraga samu asju. Seepärast pakume ühes saalis võimalust vaiksemas keskkonnas rahulikult rääkida ja meenutada ülikooliaega ning teises kuulata bände, tantsida ja nautida melu,» ütles Vetemaa.

Vilistlaspäeva peol esinevad Curly Strings, Marten Kuningas ja Ultima Thule. Plaadimuusikat mängib Kersten Kõrge. Sümboolne on kindlasti see, et suur osa esinejatest on Tartu Ülikooli vilistlased.

«See on põhjus taaskohtumiseks, et vaadata ühiselt üle oma kunagised õpinguruumid. Programm on tihe ja tegevusi leiab igale vanusele. Paljudele vilistlastele on see hea põhjus tulla üle pika aja Tartusse,» nimetas Karin Kustavus näiteid, miks vilistlaskokkutulekust osa võetakse.

Vilistlaskokkutulek on aastapikkuse programmi «Rahvusülikool 100» üks tähtsündmusi.

UUENDATUD: Vaata ka UT TV salvestusi vilistlaspäevast:

KÜSITLUS: Mis meenub teile esimesena, kui mõtlete tagasi oma õpinguajale Tartu Ülikoolis?

Mis mulle kõige esimesena meelde tuleb? Õpinguaeg oli väga kiire ja töine. Meil oli palju jooksmist üle linna – mitte nagu praegu, kui kõik arstiõppe võimalused on suhteliselt ühes kohas koos. Kursus oli tore ja kokkuhoidev, käime siiamaani koos, kuigi lõpetamisest on möödas juba üle 50 aasta. Huvitav on tõdeda, et paljudest meist said ülikooli professorid.

Helgi Silm

vilistlane 1966 (ravi ja pediaatria), meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor

Esimesena meenub vabadus – igas mõttes. Eesti oli 1990. aastate algul alles taasiseseisvunud ja tundus, et kõik on võimalik. Pärnus keskkoolis käies elasin kodus, kogu elu oli sisseharjunud raamides. Tartus sain esimest korda näiteks õppeaineid valida, ise otsuseid teha. Tuled ja lähed siis, kui tahad, kohtud inimestega, kellel on samad huvid. Ülikoolist saad ju sõbrad, kes jäävad. Mõnega neist saan kindlasti igal aastal kokku, umbes iga viie aasta tagant üritame suurema kokkutuleku teha. Nüüdki Tartusse sõites tuleb linna piirile jõudes soe tunne sisse, sest paljude kohtadega seostub midagi ülikooliajast.

Andres Laanemets

vilistlane 1993 (kehakultuur), Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor ja kehalise kasvatuse õpetaja

Olid aktiivsed ajad Genklubis – esinesime mu tollase bändi Leegitseva Sidruniga väga palju ja võtsin kõike seda üsna kirglikult. Vahepeal oli mul isegi väike dilemma, kas jätkata ülikooliteed või pühenduda ainult muusikale, aga võtsin end siiski kokku. Veel on selgelt meeles lõputöö kirjutamise aeg ja tegelikult ka järgnev aasta, kui esinesin aktusel endast aasta hiljem lõpetanutele. Sattusin seal kokku oma juhendaja Peeter Vihalemmaga, kes ütles mulle sõnad, mis on mind pikaks ajaks saatma jäänud: «Näed, igasugu sündmusi tuleb elus ette!»

Marten Kuningas

vilistlane 2009 (ajakirjandus ja suhtekorraldus), vabakutseline artist