17. mail toimub TÜ peahoone aulas arengukonverents, kus arutletakse koos Eesti ja Euroopa asjatundjatega ülikooli pikaajalist arengut suunavate valikute üle ning otsitakse innustust uute sihtide seadmiseks. Ülikool tutvustab ambitsioonikat plaani jõuda 10–20 aastaga maailma saja parima ülikooli hulka.

Konverents on üks tähtis samm aastate 2020–2025 arengukava koostamisel. Uue kava koostamine algas mullu sügisel ettepanekute kogumisega. Jaanuarist aprillini toimus toetav seminarisari, kus räägiti ühiselt läbi ülikooli arengu seisukohast olulised teemad ja toodi esile eri vaatenurgad.

Teadusprorektor Kristjan Vassil märkis juba teisel arengukava seminaril, et huviliste hulk on olnud üllatavalt suur ja saadud tagasiside väga kasulik. Seminaride tugevus seisnes tema sõnul mitmekesises arutelus, mille käigus tulid välja erisugused arvamused ülikooli ees seisvate ohtude ja võimaluste kohta.

«Avastasime pärast esimest seminari, et saame kohal käinud inimeste kommentaare arengukomisjoni töös kasutada peaaegu sõna-sõnalt,» rõõmustas ta.

Arengukava komisjoni esimehe, arendusprorektor Erik Puura sõnul on teemapõhine käsitlusviis ja suurem avalik kaasamine ülikooli inimesi tõepoolest hästi kõnetanud.

«Varem käisime arengukava punkte lihtsalt teaduskondades tutvustamas. Seekordsed kaasavad seminarid olid aga väga populaarsed. Oleme praeguseks kirja saanud umbes 40 alateemat, mis jagunevad üsna võrdselt nelja suurde plokki,» rääkis Puura.

Uus arengukava ongi üles ehitatud neljale põhiteemale: õpe ja üliõpilased, teadus ja innovatsioon, organisatsioon ning koostöö.

Õpe, teadus ja innovatsioon

Õppes pööratakse senisest rohkem tähelepanu üliõpilaste kogemustele tervikuna. Selle mõtteviisi pakkusid välja üliõpilased ise, kes rõhutavad, et õpiaeg ei koosne ainult läbitud kursustest, vaid ka teistest võimalustest oma teadmisi ja oskusi arendada.

Õppeprorektor Aune Valk tõdes, et arusaam tulevikus vajaminevatest erialaülestest oskustest pole küll midagi senitundmatut, kuid uues arengukavas pannakse neile varasemast rohkem rõhku.

«Just terviklik ülikoolikogemus on see, mis neid oskusi arendab. Ei tohi võtta seisukohta, et välismaal veedetud semester segab õppekava täitmist või et igasugune õppekavaväline tegevus on lihtsalt vaba aja veetmine. Konkreetsed õppeained on tähtsad, aga tähtis on väärtustada ka seda, et üliõpilane oleks mobiilne, osaleks üliõpilasorganisatsioonides ja teeks midagi muud arendavat,» tõi Valk näiteid.

Ülikooli põhilise arengusuuna sõnastas professor Marlon Dumas rektoraadi ning välistöötajate ja -üliõpilaste kohtumisel: peamine eesmärk on olla maailmaklassi ülikool. Igale maailmaklassi ülikoolile annavad näo selle tippteadlased ja teaduskoolkonnad ning sel põhinev teaduspõhine õpe.

«Kui praeguses arengukavas on eraldi rõhutatud ettevõtliku ülikooli arendusvajadust ja ettevõtluskoostööd, siis nüüd käsitleme teadust ja innovatsiooni lahutamatus seoses,» rääkis Erik Puura.

Peale kõigi muude ettevõtluskoostöö vormide on kindel prioriteet luua akadeemiliste töötajate ja ettevõtete arendustöötajate vaba liikumise süsteem, et nad saaksid suunduda ülikoolist ettevõtlusesse ja vastupidi.

Heaolu ja koostöö

Erik Puura kinnitusel on ülikooli kui organisatsiooni suurim väärtus inimesed. Ühest küljest on soov, et terve ülikoolipere järgiks ühiseid põhiväärtusi, ent väärtuslik on ka töötajate ja üliõpilaste heaolu tervikuna. Praegu ei ole Delta õppehoone valmimise järgselt ette näha ühtegi uut suurobjekti, senisest rohkem on vaja just panustada inimestesse ja tagada seejuures akadeemiline järelkasv.

Ülikoolipere heaolu mõjutab ka senisest säästvam ja keskkonnahoidlikum hoiak. Üliõpilasesindus on kokku kutsunud rohelise ülikooli töörühma ja selle ettepanekutel põhinev keskkonnaprogramm tuleb arengukava komisjonis varsti arutusele. Puura sõnul on tõenäoline, et selles vallas saab suur töö tehtud juba senise arengukava perioodi lõpuks.

Praegu kehtivas arengukavas ei ole eraldi esile toodud koostööd teiste ülikoolide, riigiasutuste ja ettevõtetega, samuti mitte vilistlastegevust. Edukas olemiseks tuleb olla koostööks avatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Nüüd pööratakse sellele teemale teenitult rohkem tähelepanu. Uus on ka rõhuasetus avatud kommunikatsioonile.

«Muidugi on tundlike teemade puhul raske hinnata, kui palju ja mida rääkida, aga tuleb arvestada, et meedia soovib vastuseid. Ülikooli suurem avatus ja parem kommunikatsioon on koostöö tähtsad osad, mida tuleb kindlasti arendada,» kinnitas Puura.

Värske pilk

Uues arengukavas on ajakohasem ka rahvusvahelistumise käsitus. Siiani arvavad paljud, et ülikooli rahvusvahelistumine on justkui eesmärk iseeneses. Prorektorid kinnitavad, et see on pigem hea töö tulemus.

«Kujundlikult öeldes ei saa me konnatiiki jäädes hakkama. Maailmatasemel ülikool saame olla siis, kui käime ajaga kaasas, kui koolitame inimesi, keda on ühiskonnale vaja, kui meil on siin tippteadlased. Paratamatult läheb selleks välist abi vaja,» rääkis Puura.

Uute õppekavade ja teadusprojektide toetamiseks ei ole sageli muud valikut, kui kaasata talente välismaalt. Nii kujunebki välisõppejõudude ja -üliõpilaste arv üsna iseenesest – soov olla maailmatasemel ülikool tähendab paratamatult rahvusvahelistumist.

«Me ei hakka iialgi tegema raha teenimise eesmärgil õppekavasid, mis ei ole seotud meie pädevusaladega, ega tooma siia rahvusvahelistumise sildi all näiteks 10 000 hiinlast õppima. See ei ole meie eesmärk. Me tahame olla avatud maailma ülikool, mitte kapseldunud rahvusriigi ülikool. Aga kõik see peab olema orgaaniline,» seletas Puura.

Aune Valgu sõnul toob üleilmastumine kaasa konkureerimise nii parimate üliõpilaste kui ka teadustöötajate pärast. Rahvusvaheline konkurents on aga hea motivaator, mis sunnib edasi liikuma, teistest varem ühiskonna vajadusi tabama ja probleemidele lahendusi pakkuma.

«Tipptasemel teadlasi soovitakse igal pool. Noored on liikuvad ja võivad kõrgharidust omandada ükskõik mis riigis ja ülikoolis. Peame mõtlema, mida teha, et nad tahaksid siia tulla; et meie head teadlased ja õppejõud, kes meil olemas on, siia jääks või tuleks pärast välismaal enesetäiendusel käimist tagasi Eestisse,» ütles Valk.

Selged keelepõhimõtted

Rahvusvahelistumine tekitab ühiskonnas siiani mõningaid hirme, eelkõige kartust, et inglise keel tõrjub eesti keele kõrvale. Uues arengukavas on oma koht ka selgetel keelepõhimõtetel, mis peaksid seda kartust hajutama.

Valk rõhutas TÜ magistriõppe näitel, et ingliskeelne õpe ei ole tulnud eestikeelse arvelt, vaid sellele lisaks. Ingliskeelsete üliõpilaste juurdetulek ei ole vähendanud eesti üliõpilaste arvu.

«Meil on eestikeelne õpe olemas kõigis valdkondades. Selles ei ole midagi halba, et meil on selle kõrval olemas ka tublid inglise keeles õppivad üliõpilased, kellest pärast lõpetamist jääb oluline osa Eesti tööturule. See on meie jaoks puhas kasu,» ütles õppeprorektor.

Uude arengukavva saab kirja terve hulk eesmärke ja tegevussuundi, millega pööratakse suuremat tähelepanu eesti keele säilitamisele ja arendamisele. Ülikooli soov on, et õppejõud ja üliõpilased, kes jäävad Tartusse pikemaks ajaks, õpiksid ära eesti keele. Samuti hakatakse rohkem tähelepanu pöörama eestikeelsele teadusterminoloogiale ja väärtustama eestikeelsete õpikute kirjutamist sama palju kui teaduspublikatsioone.

Arengukava on suhteliselt lühike dokument, milles lepitakse üldsõnaliselt kokku arengusuunad, mida ülikool soovib eesoleval perioodil järgida.

Praeguse arengukava juurde kuuluvad iga-aastased tegevuskavad, kus on kirjas umbes 20 tegevussuunda, mis aitavad arengueesmärke saavutada. Sama meetodit on plaanis järgida ka uue arengukava puhul, kuid tegevuskavad koostatakse pikemaks ajaks kui üks aasta ning täidavad konkreetselt 40 arendusteemas seatud eesmärke.

Prorektorid loodavad, et aastaks 2025, mil praegu ette valmistatava arengukava periood lõppeb, on Tartu Ülikool Põhjamaade parimate ülikoolide hulgas. Järjest kasvava rahvusvahelise tuntuse ja mõjuga Eesti rahvusülikool panustab järjest enam riigi ja majanduse arengusse ning pakub ülikooliperele nauditavat töö- ja õpikeskkonda.

Selleks on loomulikult vaja riigi kindlat tuge, st õppe- ja teadustöö rahastamise kasvu. Vahest näeme viie aasta jooksul ka seda, et lisaks kasvavale riigirahale tuleb osaline õppemaks kõigile, mille vajalikkuses jõuti arengukava viimasel seminaril üsna ühele meelele. Tipptasemel haridus on kallis ning õppemaks loob selgelt ka üliõpilaskonnas suuremad ootused ja kasvatab vajadust pingutada parema kvaliteedi nimel.

Ambitsioonikas plaan jõuda 10–20 aastaga maailma saja parima ülikooli hulka on Eestile ja Tartu Ülikoolile jõukohane, aga selleks tuleb ka palju pingutada.

Ülikool peab muutuvas maailmas püsima jääma, olles samas avatud uuendustele

Arengukava komisjoni koosolekud on kulgenud konstruktiivses õhkkonnas ning on meeldiv tõdeda, et üliõpilaste arvamust küsitakse ja võetakse ka arvesse.

Maailm muutub ja muutuma peab ka Tartu Ülikool. Alates sellest õppeaastast on TÜ üliõpilasesindusel teinud tihedat koostööd teiste U4Society võrgustiku ülikoolidega. Kogutud teadmiste ja kogemuste valguses on üliõpilased uuenduste ootuses ning loodavad, et ülikool hakkab uut arengukava tõesti järgima.

Üliõpilasi puudutavad ühel või teisel viisil nii teadus, ühiskonna teenimine kui ka ülikooli käsutuses olevad ressursid. Peamiselt oleme arengukava komisjonis keskendunud aga loomulikult õppele. Juba komisjoni esimesel koosolekul avaldasime lootust, et uus arengukava pöörab senisest enam tähelepanu üliõpilastele, sealhulgas heale õppele.

Saame aru, et mitmed esinduse ettepanekud on väga konkreetsed ja eeldavad tegevuskava, kuid kogu üliõpilaskonna huvides on näiteks see, et õppematerjalid oleksid aja- ja asjakohased ning et seminarid vastaksid oma õppevormile, mitte ei muutuks loenguteks. Kui TÜ eesmärk on pakkuda üliõpilastele suurepärast õpikogemust, siis peavad kvaliteetse õppetöö tagamiseks olema õppejõududele kindlustatud piisavad ressursid.

Üliõpilased ootavad enda ülikooliajast terviklikku kogemust, mis tähendab, et tudengid on rohkem kui ainult õppurid. Tulevikku vaadates võib olla lootusrikas, et rohkem tunnustatakse ka doktorantide tähtsust ja osatakse veel enam väärtustada nii aktiivselt tudengiorganisatsioonides tegutsevaid kui ka esindusfunktsioone täitvaid üliõpilasi.

Lisaks on hea meel muidugi selle üle, et 2018. aasta sügisel üliõpilasesinduse kokku kutsutud töörühma tegevuse tulemusena on uues arengukavas punkt ka keskkonnasõbralikest põhimõtetest. Ilusa unistusena võiks sellele kunagi tulevikus järgneda näiteks nn rohelise kontori põhimõtted, sest ilma mingit ressurssi investeerimata ei ole ka tulemusi loota.

Toivo Kikkas

üliõpilaste esindaja arengukava komisjonis