Suhkurtõbi ehk diabeet on glükoosi ainevahetushäiretega kulgev krooniline haigus, mis tekib juhul, kui pankreas ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini tõhusalt kasutada. Insuliin on hormoon, milleta rakud ei omasta veres olevat glükoosi. Selle tulemusel häiruvad rakkudes mitmesugused biokeemilised protsessid, sh energia tootmine. Suhkurtõve levimus kasvab maailmas kiiresti. Selle põhjused pole veel päris selged. Teist tüüpi diabeedi sagenemist seostatakse eluviiside muutuse, ülekaalulisuse ja metaboolse sündroomi tekkega. Metaboolset sündroomi iseloomustab normist kõrgem vere lipiidide tase, kõrgenenud vererõhk ja madala aktiivsusega põletik kudedes. Viimase tekkes on oluline roll immuunsüsteemil. Esimest tüüpi diabeet on veelgi vahetumalt seotud immuunsüsteemiga. Nimelt peetakse selle diabeedi vormi põhjuseks organismi oma kaitsesüsteemide rünnet pankrease rakkude vastu. Selliste autoimmuunsete mehhanismide aktiveerumise tulemusena hävivad insuliini tootvad pankrease rakud ja tekib insuliinipuudulikkus koos glükoosi ainevahetushäiretega. Inauguratsiooniloengus käsitletakse immuunmehhanismide rolli diabeedi erinevate vormide tekkes ja kulus, sealhulgas haiguse tüsistuste väljakujunemises. Kuna diabeedini viivad immuunmehhanismide häired võivad käivituda aastaid enne diabeedi kliinilise pildi väljakujunemist, leiavad käsitlust ka olulised küsimused selle kohta, kuidas hinnata eeldiabeedi tekkeriski erinevate biomarkerite ja geeniriskide abil.

Kalle Kisand lõpetas Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala 1985. aastal cum laude. Pärast aspirantuuriõpinguid Tartus kaitses ta 1990. aastal Moskva II riiklikus meditsiiniinstituudis dissertatsiooni teemal «Immunofermentanalüüsi väljatöötlus maksa-spetsiifilise valgu vastaste antikehade määramiseks autoimmuunsete maksahaigustega haigetel» ja talle anti meditsiiniteaduste kandidaadi kraad allergoloogia ja immunoloogia erialal. Kalle Kisand on läbinud kõik teadlasekarjääri astmed alates nooremteadurist (1988) kuni vanemteadurini (alates 1994). 2017. aastal valiti ta Tartu ülikooli laboratoorse meditsiini professoriks.

Professor Kisand on tegelenud mitmete kliinilise meditsiini oluliste uurimisvaldkondadega infektsioonhaiguste, gastroenteroloogia, endokrinoloogia, neuroloogia ja reumatoloogia ja ortopeedia alal. Uurimistöö teemad on tihedalt seotud laboratoorse meditsiiniga: immunoloogiliste ja geneetiliste markerite rakendamisega haiguste diagnostikas või kulu prognoosimisel ning haiguste tekkeriski hindamisel. Praegu on professor Kisandi teadustöö põhisuunad  pankrease ja närvikoe haiguste autoimmuunse patogeneesi ja geeniriskide uurimine. Viimastel aastatel on uue teemana lisandunud osteoartriidi patogeneesi uurimine, selle eesmärk on avastada uusi biomarkereid haiguse varajaseks diagnostikaks ja ennustada progressiooni riski. Kalle Kisand on osalenud ka professor Kaljo Villako juhitud helikobakteri uuringutes Eestis. Neid uuringuid on tunnustatud kultuuri- ja haridusministeeriumi aastapreemiaga 1994. aastal.

Professor Kisand on Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsi asutajaliige ja Eesti laborimeditsiini ühingu liige. Ta on olnud mitmel valimisperioodil Eesti immunoloogide seltsi esimees ja Balti immunoloogide seltsi president.

Teadus- ja õppetöö kõrval on professor Kisand töötanud sotsiaalministeeriumi Eesti tervishoiuprojekti koordinaatorina ja maailmapanga asjatundjana tervishoiuprojekti elluviimisel.