Sellest, et energiajook andvat tiivad, on kuulnud ilmselt kõik, kuid samasugune tiivustav mõju on ka näiteks ettevõtlikkusel. Kofeiini, tauriini, vitamiinide, suhkru ja muu kraami asemel sisaldub ettevõtlikkuses tubli annus tegutsemistahet, loomingulisust, uuendusmeelsust, riskivalmidust, sekka kohusetundlikkust ja sihikindlust. Koos asjakohaste teadmiste ja oskustega aitavad need isikuomadused muuta mõtted tegudeks. Soodsa pärituule korral võib ettevõtlikkus viia ettevõtluseni.

Kuigi terminit ettevõtlus võib käsitada kitsalt majandustegevusena, mis seisneb ettevõtete loomises ja arendamises ettevõtluskeskkonnas, on selle tähendusväli aja jooksul avardunud: ettevõtlus on ettevõtliku käitumisviisi rakendamine sotsiaal-majanduslikus, sh kultuuri- ja hariduskontekstis. Sellisel viisil on ettevõtluse fookus seatud üldistele, mitte kitsalt ärilistele teadmistele, oskustele ja hoiakutele.

Termini ettevõtlus tuules on arenenud ka ettevõtlusõpe (ingl entrepreneurship education). Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu terminite töörühma määratluse kohaselt on ettevõtlusõpe «ettevõtlikkust arendav ja ettevõtluseks ettevalmistav õpe, mis käsitleb kompleksselt ettevõtte loomise ja selle arendamise protsessi». Lähtudes sellise määratluse kahetisest rõhuasetusest, võiks  peale termini ettevõtlusõpe võtta kasutusele ka termini ettevõtlikkusõpe, kuid selline mõttekäik on Tartu ülikooli senist praktikat arvestades ehk liiga lennukas, sest ettevõtlusõpe juba hõlmabki ettevõtlikkusõpet. Seega vastuseks pealkirjas sõnastatud küsimusele võiks ettevõtlusõpe tiivustada kõiki, mitte vaid majandusteaduskonna tudengeid.

Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Ettevõtlusõpe». Kõigi mõistete loendi leiad Vikipeedia:Tartu ülikooli keelenurk.