Vikipeediasse artiklite loomine aitab arendada eesti keelt ja terminiloomet.
FOTO: pixabay.com

Referaadid ja lõputööd Vikipeediasse, mitte sahtlisse

Intervjuu

Mullu kevadel algas projekt, mille eesmärk on jõuda eestikeelses Vikipeedias miljoni artiklini. Üks üsna loogiline võimalus seda sihti saavutada on kasutada teadlaste ja üliõpilaste abi, räägib keeleteadlane Sirli Zupping, kes veab ka Miljon+ ettevõtmist.

Praegu on olemas 169 000 eestikeelset artiklit. Kui palju on neid projekti algusega võrreldes lisandunud?

Alustasime oma ettevõtmisega 2017. aasta 14. märtsil. Kuulutasime projekti välja, hoo sissesaamine võttis veidi aega. Kui ma õigesti mäletan, siis algul oli 150 000 artiklit. Väga palju artikleid pole aasta jooksul lisandunud, aga samas võtsimegi projekti esimesel käivitamise aastal hoopis eesmärgiks kõnetada erialaseid sihtrühmi ja eriala tunnustatud esindajaid. Meie edu võibki hinnata näiteks selle järgi, et advokaadid ja notarid panid projektile oma õla alla. Rääkisime neile sellest, et erialavaldkonna mõisted ja isikud võiksid olla Vikipeedias kajastatud. Kui ülikoolis koostavad õppejõud õppematerjale ja tudengid kirjutavad referaate, raporteid ja ülevaateid ning analüüsivad kohtulahendeid, siis nad puutuvad väga palju kokku oma valdkonna oskussõnavaraga. Kuna õigusteadlaste jaoks on keel põhiline tööriist – sõnumi selgus ja terminite täpsus on seal hästi oluline –, siis nägime kokkupuutepunkti Vikipeedia arendamise projektiga ja pakkusime neile koostöövõimalust. Õiguse oskussõnavara seisab lahtikirjutatult nende enda sahtlites või failides, kuid sellest ei ole eriti abi teistele inimestele, ühiskonnale ega ka õppuritele, sh advokaadiks ja juristiks õppijatele. Õigusteadlased korjasid selle mõtte üles ja niimoodi saime õigusteaduskonna ärksamate inimeste Peep Pruksi ja Merike Ristikivi eestvedamisel ka Eesti advokatuuri ja notarite koja toe korraldamaks artiklikonkursse. Alates käesoleva aasta 12. veebruarist korraldatakse neli konkurssi, mille eesmärk on täiendada Vikipeedias õigusteaduse mõistevara.

KUULA JA VAATA SIIN INTERVJUUD

 

Kas teised valdkonnad ja instituudid panustavad ka?

Päris alguses, enne õigusteaduskonna poole pöördumist, alustasime koostööd majandusteaduskonna ja Swedbankiga. Swedbanki esindajad nägid kohe projekti mõttekust. Kui muidu jääb keele arendamine, keele tähtsus jms väljaspool eesti keele instituuti justkui kuidagi kaugeks, siis võib-olla ongi Vikipeedia see, mille kaudu inimesed saavad üldiselt üsna kiiresti aru, miks on oluline tekste internetis jagada. Tegelikult ei olegi see ainult tekstide jagamine. Vikipeedia kui avatud võrguentsüklopeedia on oluline infokandja, mille kvaliteetsesse sisuloomesse võiks panustada kõigi erialade asjatundjad. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitavad nii tavakasutajate kui ka keeletehnoloogiliste vahendite jaoks. Entsüklopeedia on ja jääb infoallikaks, kust saab kiiresti vastuseid: mis on mis ja kes on kes.

Miljon+ viitab natuke kvantiteedile ja mahule. Kas hüpe on toimunud ka sisus? Artikleid on küll lisandunud, kuid kas nende sisu on paranenud, kui oma valdkonna erialainimesed on kirjutamisse kaasatud?

Kvaliteeti on muidugi väga raske mõõta, sest keegi ei seira seda niimoodi. Kui ma projekti ette valmistades rääkisin vikipedistidega, jäi minu jaoks kõlama pigem sõnum, et eestikeelne Vikipeedia on küll suhteliselt väike, kuid artiklite tase on küllalt hea. Väga raske on mõõta seda, kas kvaliteet on paranenud – samas tahaksin seda küll uskuda. Mõõta saaks ehk eestikeelses Vikipeedias toimetamist ootavate artiklite hulka. Need on artiklid, mis vajavad ka sisulist või keelelist toimetamist. Praegu on selliseid artikleid 11 640 – see arv ei pruugi olla väga täpne. Tegemist on artiklitega, millele administraatorid või teised kasutajad on pannud juurde märkuse, et tekst vajab toimetamist või tasub selles midagi üle vaadata või uuendada andmeid. Meil ongi võimalik mõõta (keele)toimetamist ootavate artiklite hulga vähenemist.

Teil on ka toimetamise kampaania tulekul?

Meil on praegu käimas keeletoimetamistalgud, need kestavad kuni 14. märtsini. On liitunud juba märkimisväärne hulk osalejaid, kes on valinud endale artiklid, mille keelt nad toimetavad. Tartu Hansa Rotary klubi ettevõtlikud naised on parimatele välja pannud ka rahalised auhinnad. Peaauhind on tuhat eurot kõige paremale keeletoimetajale, teine tuhat jagatakse välja teiste heade keeletoimetajate vahel.

Kas seda keeletoimetamist võiksid teha ainult toimetajad?

Keeletoimetamist võivad teha kõik, kes tahavad ennast keeletoimetajana proovile panna. Kutsume osalema ka tudengeid, näiteks eesti filoloogia üliõpilasi – või miks mitte ka mingi teise valdkonna keeletundlikke tudengeid. Kindlasti on keeletoimetajate hulgas Vikipeedia kaasautoreid ja pikema kirjutamiskogemusega kaasautoreid. Lisaks on Eesti keeletoimetajate liit on lubanud teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingituseks selle, et nad keeletoimetavad tuhat vikiartiklit.

Sel juhul on nad eriti innukad, sest toimetajad on minu teada tööga üle koormatud.

Arvan, et kõige raskem ongi see, et me kõik tahame tegelikult tööpäeva lõpus teha midagi muud, nii et saaksime jälle järgmisel päeval täie süvenemisega erialast tööd teha. Need keeletoimetajad, kes on tõesti tööga üle koormatud, seavadki ilmselt oma eelistused paika ega võta ülemääraselt vabatahtlikku tööd. Aga siin on võimalus noortele keeletoimetajatele, kes otsivad praktika võimalust ja soovivad täiendada oma portfooliot.

Kuna praegu on juttu olnud majandusteaduskonnast ja õigusteaduskonnast, siis ongi loogiline kaasata filoloogid, tõlkijad, muidu keelehuvilised. Kas või juba sel moel, et lõimida lausa õppesse ülesanne toimetada teatud hulk Vikipeedia artikleid. Kas midagi sellist on ka tehtud?

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis on küll õppetöösse lõimitud Vikipeedia artikli toimetamise ülesannet ja mu meelest on see üliõpilastele ka meeldinud. Lisaks on kõigis valdkondades mingi õppeaine, kus tudengid kirjutavad vikiartikleid. peaksimegi ülikooli sees rohkem teadvustama, et Vikipeedia artiklit on võimalik oma õppetöösse lõimida. Miljon+ projektis on toetav töörühm, kes aitab Vikipeedia artikli ülesannet õppetööga siduda. Need õppejõud, kes on küsinud meilt tuge ja kaasamõtlemist, on kõik abi saanud ja mulle tundub, et siiani on nad üsnagi rahul olnud. Kauaaegsed kirjutajad on olnud loodus- ja täppisteaduste valdkonna tudengid, kes kirjutavad vikiartikleid väljendusõpetuse aines. Seda on tehtud vist juba kaheksa aastat. 2017. aasta oktoobri seisuga olid Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste tudengid kirjutanud kokku ligi 2000 vikiartiklit. Kui vaadata klõpsude arvu Vikipeedia statistikas, siis neid artikleid on vaadatud rohkem kui 3,7 miljonit korda. Nii on meie tudengid loonud väärt õppematerjali, millest saab kasu kogu ühiskond.

Kas see võiks olla üks vastus murele, kuidas keelt ning oskussõnavara hoida ja uuendada?

Kindlasti on Vikipeedia üks kanal, mille kaudu omakeelset terminivara levitada. Paljude valdkondade teadustekste avaldatakse pigem inglise keeles, sest arusaadavalt on oluline oma teadustulemusi maailmaga jagada. Seevastu eestikeelsed lühikokkuvõtted Vikipeedias teeniksid aga eesmärki arendada oskuskeelt. Tõstaksin siinkohal taas esile loodusteaduste tudengite tööd oma valdkonna oskuskeelega, mida nad on aastate jooksul teinud, luues eestikeelseid vikiartikleid geenitehnoloogia, keemia, füüsika, materjaliteaduse, geograafia jm erialadel.

Teised valdkonnad võiksid sel juhul sama usinad olla.

Võiks küll, kuid siin on ka üks väike ohumärk: ei saa minna seda teed, et võimalikult paljudes ainetes koostatakse Vikipeedia artikleid. Kui tudeng peab ühe semestri jooksul vikiartikleid kirjutama näiteks viies aines, siis tekib üleküllus. Tuleb hoida seda head tunnet, mille Vikipeedia artikli kirjutamisest saame. Nagu ütles hiljutises «Pealtnägijas» eestikeelse Vikipeedia esimene kaasautor prantslasest estofiil Antoine Chalvin: tema sattus Vikipeediasse ja nägi seal huvitavat märkust selle kohta, et kõik võivad kirjutada. Nii ta hakkaski kirjutama ja see tegevus justkui haaras ta endasse. Minagi olen selle tunde kätte saanud, kui ma kirjutan või täiendan vikiartikleid. Mind paelub just koostöine kirjutamine, mida Vikipeedia pakub. Hästi huvitav on kirjutada ja jälgida, kui minu koostatut hakkavad hiljem teised täiendama. Kujuneb väga huvitav ühisloome ja sellega kaasnevat koostööoskuse vormi võiks õppetöös pakkuda.

Mis vahe on akadeemilisel tekstil ja Vikipeedia tekstil?

Vikiartikkel kui entsüklopeediline tekst on pigem määratlev ja neutraalne. Akadeemilises tekstis, eriti kui on tegemist esseega, lisandub autori oma arvamus. Suurim vahe nende žanrite vahel on see, et entsüklopeedia artikkel on pigem selgitav, määratlev ja erapooletu, kuid akadeemiline tekst võib olenevalt töö liigist olla pigem autori seisukohti esitav. Samas on neil žanritel ka ühisosi. Esiteks, kõigilt teistelt pärinevad mõtted peavad olema viidatud ning teistelt pärit mõtted ja andmed peavad olema refereerivalt edastatud, mitte otse üks ühele maha kirjutatud. Kolmandaks, mõlemalt tekstilt eeldatakse sisutihedust ja täpsust. Arvan, et vikiartikleid koostades on kahtlemata võimalik arendada (akadeemiliste) tekstide kirjutamisoskust.

Virgo Siil

UT peatoimetaja
virgo.siil [at] ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

multimeedia, miljon+