Mis läks Hiina elamumajandusreformiga viltu?
Hiina elamumajanduspoliitika tegi 20. sajandi lõpul läbi täieliku muutuse. Kõigepealt keskenduti sotsiaaleluasemete pakkumisele osaliselt riigiasutuste, näiteks riigi omandis olevate ettevõtete kaudu; teiseks avanes järk-järgult kommertseluasemeturg; kolmandaks asetus rõhk elamumajanduse turuaspektidele, mistõttu sotsiaaleluasemed sattusid surve alla ja nende osatähtsus vähenes; ning neljandaks, alates 2012. aastast on uus eluasemepoliitika keskendunud üha enam sotsiaalsele sidususele, mitte üksnes majanduskasvule. Vaatlejad on märkinud, et elamumajanduse reformide kolmandat etappi iseloomustas ebamäärasus ja mitmed halvad tagajärjed, eriti puudutas see eluasemete kallinemist ja vaeste jaoks kättesaamatuks muutumist. Mis oli eluasemepoliitika probleemide ja pingete põhjus? Selle küsimuse uurimiseks kasutame kaht laiemat raamistikku: esiteks ratsionaalsete huvide vaatepunkti ja teiseks institutsioonide ülesehitusele keskenduvat instrumentaalset-strukturaalset vaatepunkti. Esimene lähenemine osutab, et otsustajad seadsid esikohale võimuhuvid, keskendusid kiire tulu saamisele ning jätsid oluliste sotsiaalsete rühmade huvid tähelepanuta. Teine lähenemine täidab selles ülevaates mõned lüngad, näidates, kuidas eelmainitud tagajärgede tekkele aitasid kaasa pinged keskvõimu ja piirkondade vahel ning eluasemepoliitika korraldamise ja kontrolli ebatõhusad mehhanismid. Läbikukkunud poliitika parandamiseks on vaja struktuurseid ja rahandusreforme.
Lisheng Dong on Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Aasia poliitika professor. 2015. aasta juunist kuni 2017. aasta maini töötas ta Marie Curie stipendiaadina Ühendkuningriigis Glasgow ülikoolis. Ta on Hiina sotsiaalteaduste akadeemia emeriitprofessor. Professor Dong on avaldanud 20 raamatut, 48 eelretsenseeritud teadusartiklit ning olnud 20 teose kaasautor. 2012. aastal pälvis ta Pierre de Celles’ autasu, mida antakse silmapaistvate saavutuste eest avaliku halduse õpetamisel. Tema viimane monograafia oli «Avaliku halduse teooriad: instrumentaalne ja väärtuspõhine ratsionaalsus». Ta on kogumike «Urban Mobilizations and the New Media in Contemporary China» ja «China and the European Union» kaastoimetaja. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades Public Administration Review, American Review of Public Administration, International Public Management Journal, International Review of Administrative Sciences ja Journal of Contemporary China. Professor Dongi Tartus töötamist toetab Tartu ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, mida finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.
Lisa kommentaar