Teatame sügava kurbusega, et 4. novembril lahkus pärast rasket haigust meie hulgast filosoofiadoktor prof emer Leonid Stolovitš. Ta sündis Leningradis, elas sõja-aastail lapsena üle Leningradi blokaadi ja õppis pärast sõda filosoofiat Leningradi ülikoolis, mille lõpetas 1952. Leidmata tollastes oludes erialast tööd sünnilinnas, leidis ta selle ometi Eestis, Tartu ülikoolis. 1953. aasta veebruarist töötas ja õpetas ta siin kogu järgneva elu, seejuures professorina 1967. aastast emeriteerumiseni 1994. aastal.

Tartus avanesid talle head võimalused eneseteostuseks filosoofilise mõtlemise avarail maastikel. Pärast Stalini surma sai temast üks tähtsamaid filosoofilise esteetika velmajaid kogu N. Liidus ning Ida- ja Kesk-Euroopas. 1955 kaitses Leonid Stolovitš Leningradi ülikoolis kandidaadiväitekirja «Mõningaid kunsti esteetilise loomuse küsimusi». Siit algas esteetilise suhte ja esteetilise väärtuse sotsiokultuurilise kontseptsiooni väljatöötamine, mis tekitas kohe rahvusvahelise diskussiooni esteetilise suhte loomuse üle ja stimuleeris kogu filosoofilise esteetika edasist arengut siinpool raudeesriiet. 1965 kaitses Leonid Stolovitš Leningradi ülikoolis doktoriväitekirja «Kauni probleem ning ühiskondlik ideaal». Hiljem keskendus ta viljakalt kunstitegevuse olemuse ja ülesehituse uurimisele, süvenedes paaril viimasel aastakümnel põhjalikult ja tulemusrikkalt vene ja juudi filosoofia ajalukku. 2005 ilmus talt Moskvas «Vene filosoofia ajalugu. Piirjooni». Kõike seda võib kokkuvõtlikult iseloomustada kõrgetasemelise ja rahvusvaheliselt tuntud teadustööna.

L. Stolovitši anded, huvid ja saavutused ei piirdunud ainult teadusliku või teoreetiliste poolega. 1980. aastail uuris ta Tartu ülikoolis asunud Immanuel Kanti arhiivi (nn Tartu Kantiana) saatust, mis oli 1895 saadetud Saksamaale, ning avastas selle asukoha Berliinis. Tänu talle jõudis arhiiv 1995 viimaks Tartu tagasi. Lahkunu teeneks on ka haruldase I. Kanti surimaski ülesleidmine ja avalikkusele uuesti kättesaadavaks tegemine. Peale selle on Leonid Stolovitš avaldanud luulet, olnud eluaeg juudi folkloori hea tundja, suur koguja ja võrratu esitaja (kogumik «Juudid naeravad» 1996). Ta oli Eesti kirjanike liidu liige (1978).

Leonid Stolovitš oli väga viljakas autor, rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti filosoofe, kes jõudis eluajal enam kui 20 keeles avaldada kaugelt üle 600 publikatsiooni, sealhulgas umbkaudu 30 raamatut, enamik neist mitmes keeles ja trükis. Eesti keeles on ilmunud: «Ilu ja ühiskond», «Esteetilise väärtuse olemus», «Ilu filosoofia», «Kas kunstil on tulevikku?», «Esteetika, kunst, mäng» ning mälestused «Kohtumised elu radadel».

Kogu oma avara ja mitmepalgelise tegevusega rajas professor Stolovitš aluse algupärase filosoofilise esteetilise mõtte tekkeks ja arenguks Tartu ülikoolis ja Eestis ning tegi väliselt ehk märkamatut, kuid väga suurt ja olulist tööd nii Tartu ülikooli ja Eesti filosoofilise mõtte esindamisel kui ka Tartu ülikooli ja Eesti avaramal akadeemilisel tutvustamisel Euroopas ja maailmas.

Sügavalt kaasa tundes omastele, mälestame kurbusega suurt mõtlejat, head kolleegi ja õpetajat Leonid Stolovitšit.

Tartu ülikool, Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, Eesti kirjanike liit