Renate Pajusalu - 50

Juubel

13. novembril sai 50-aastaseks TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu.

Pärast Nõo keskkooli reaalklassi lõpetamist 1981. aastal asus Renate Pajusalu (snd Elango) õppima eesti keelt ja kirjandust Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1986. Magistrikraadi eesti keele alal sai ta 1991. aastal («Reguleeriv dialoog eesti keeles»). Professor Haldur Õimu käe all õppides huvitasid teda juba algusest peale keele tähenduslikud aspektid nii sõna kui ka vestluse tasandil. 1999. aastal kaitses Renate Pajusalu doktoritöö «Deiktikud eesti keeles», 2007. aastal valiti ta TÜ üldkeeleteaduse professoriks. Aastatel 2009‒2011 töötas Renate Pajusalu Helsingi ülikooli eesti keele ja kultuuri professorina.

Mitmekülgsus ja lai tegutsemisvaldkond on iseloomustanud Renate Pajusalu läbi aastakümnete. Tema teadushuvide hulka kuuluvad sõnasemantika, pragmaatika ja vestlusanalüüs, lapse keeleline areng, keeletüpoloogia ja eesti keele kontrastiivanalüüs. Oma teadustöös on ta võrrelnud eesti keelt soome ja vene keelega, olles samal ajal kogenud nende keelte baasil eesti keele õpetamist. Teadustöö kõrval on ta suutnud kirjutada ühe parima  tänapäevase eesti keele õpiku soomlastele («Keelesild» 1999). Kõikides nendes valdkondades on Renate Pajusalul ka õpilased, kes jätkavad tihti tema leitud teemade uurimist. Hämmastav on Renate Pajusalu jaks kõiki neid eripalgelisi teemasid ja töid juhendades. Üliõpilastega suheldes on ta alati sõbralik, avatud ja toetav, hea kuulaja ja väärtuslike näpunäidete jagaja.

Renate Pajusalu suurt töövõimet ja korraldamissoskust näitab ka riikliku programmi «Eesti keel ja kultuurimälu» juhtkomitee esimeheks olemine aastatel 2009–2013, samuti osalemine mitmetes teadusprojektides ja nende juhtimine, rahvusvaheline koostöö Soome, Ungari jt maade teadlastega ning kuulumine teadusorganisatsioonidesse. Ta on ka Eesti rakenduslingvistika ühingu juhatuse liige ja TÜ kirjastuskomisjoni liige.

Äärmiselt tänuväärne on Renate Pajusalu tegevus keeleteaduse propageerimisel. Eesti õpilaste võistkond on Renate juhendamisel osalenud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil alates 2003. aastast. Suviti toimuv lingvistikalaager Vasknas on mõnusat ajaviidet pakkunud paljudele Eesti kooliõpilastele, pannes neid samal ajal mõtlema keeleteemadele. Ilmselt seetõttu on Eesti võistkonnad olnud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil alati väga edukad. Just Renate Pajusalu teeneks võib pidada seda, et 4. rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad 2006. aastal toimus Tartus, teadvustades laiemalt ühiskonnale, et keeleteadus võib olla põnev. 2009. aastal tunnustati Renate Pajusalu juhitud lingvistika töörühma teaduse populariseerimise auhinnaga.

Renate Pajusalu suurim huvi, keelelise tähenduse uurimine, on leidnud tänuväärse väljundi raamatus «Sõna ja tähendus», mis oli riikliku kõrgkooliõpikute programmi esimene pääsuke ning täitis vajaliku tühiku semantikaalases eestikeelses kirjanduses (eelmine samalaadne eestikeelne monograafia on 1974. ilmunud «Semantika» Haldur Õimu sulest). Renatet iseloomustab omadus rääkida keerulistest asjadest põnevalt ja arusaadavalt, just seetõttu on ta ka armastatud õppejõud.

Kolleegide seas on Renate Pajusalu tuntud kui üks lahke võõrustaja, hea kokk, soe ja abivalmis inimene. Renatet iseloomustab veel hea huumorisoon, mis teeb temast hea kaaslase. Samuti on Renatele omane rõõmsameelsus, mis aitab tal kibekiiretelgi tööperioodidel säilitada positiivse ellusuhtumise.

Hea Renate, soovime Sulle palju tarku õpilasi, jätkuvalt edukat teadusteed, häid ideid ja nende sujuvat teostust edaspidigi. Palju õnne!

Kolleegid ja õpilased eesti ja üldkeeleteaduse instituudist

Jaga artiklit