ESÜS-i liikmed koosolekul, vasakult: Kaisa Karu, Brigitta Õunmaa, Eleri Rattasepp, Liisa Rajamets, Kelli Ilisson ja Laur Raudsoo.
FOTO: erakogu

Selts toetab tulevaste sotsiaaltöötajate arengut

Aktuaalne

Sotsiaaltöö tudengid lõid oma erialaseltsi, et täiendada ja arendada end kooli kõrvalt.

Aprillikuu numbris kirjutasime, kuidas erialaseltsid annavad tudengitele võimaluse end eri valdkondades proovile panna. Peale selle liiguvad organisatsioonid üha suurema koostöö poole, et ühenduste tegevused oleksid võimalikult head ja tulemuslikud. Sotsiaaltööd õppivatel tudengitel puudus aga selline selts, mis arendaks just nende erialaks vajaminevaid oskusi. Seega võtsid tudengid asja kätte ja lõid ise oma ühenduse – Eesti sotsiaaltöö üliõpilaste seltsi (ESÜS).

ESÜS on sotsiaaltöö tudengeid kogukonnaks ühendav organisatsioon, mille eesmärk on eriala populariseerida, arendada ja au sees hoida. Seltsi liikmed usuvad, et organisatsiooniga liitunud üliõpilastel on võimalus sotsiaalmaastikul korda saata rohkem, kui seda võimaldab koolipink, ning see on ka üks seltsi ellu kutsumise põhjus.

Seltsil on neli esindust

Eriliseks teeb seltsi see, et kaasatakse üliõpilasi kõikidest kõrgkoolidest, kus sotsiaaltööd õppida saab. Seega toimib selts tänu kolmele esindusele, mis asuvad Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli  ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži juures. Igas esinduses on koordinaator, kes juhib vastava piirkonna tööd. Kuna sotsiaaltööd saab õppida ka Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis, siis lisandub tulevikus ka neljas esindus ning vastav koordinaator, kes hakkab liikmete tööd seal juhtima. Seltsi liikmed hakkavad korraldama nii üleriigilisi kui ka piirkondlikke sündmusi.

Seltsi loomise mõttega tuli välja TÜ sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika kolmanda kursuse tudeng Kaisa Karu, kes rääkis, et esimesel kursusel astus ta DD Akadeemiasse ja leidis sealt väga inspireeriva ja arendava kogukonna. «Kuigi mul oli väga põnev ja rikastav arutada maailmaasju teiste erialade esindajatega, tundsin järjest rohkem puudust sellest, et saaksin rääkida sotsiaaltööst just sotsiaaltöö tudengitega,» ütles Karu.

Karu lisas, et kuna sotsiaaltööd saab õppida mitmes linnas, siis puudus suhtlus teiste linnade üliõpilastega ja see tegi teda kurvaks. «Kunagi hakkan just nende inimestega koos tegema sotsiaaltööd, mis on vaimselt ja emotsionaalselt üpris raske. Mul on enda kõrvale vaja häid kolleege ja tugivõrgustikku, kellelt saada nõu, kui käsil on mõni eriti raske juhtum või kellelt õppida häid töövõtteid,» lausus ta.

Karu ütles, et seltsi loomine ei läinud alguses väga libedalt. Kõigepealt otsis ta enda ümber seltsilisi, kellega koos idee ellu viia. Neid ka leidus, kuid asi ei edenenud ja ESÜS-e loomine vajus tagaplaanile. Siiski oli seltsi-mõte saanud oma elu ja külvatud entusiasm hakkas teistest inimestest Karuni tagasi peegelduma ja asjad läksid käima. «See on taaskord hea näide sellest, kuidas koos on palju parem asju teha, sest kui üksi punnitada, siis saab lõpuks ikka energia otsa. Kui sinu ümber on aga seltsilised, kellega sa ajad sama asja, siis esiteks kergendavad nad sinu koormat, teiseks annavad nad sulle energiat, kui sul endal jääb seda veidi vajaka,» rääkis Karu.

Oluline on kogukonnaks liitmine

ESÜSe esimees Kelli Ilisson rääkis, et seltsi peamine eesmärk ongi sotsiaaltöö tudengeid kogukonnaks liita, et omavahel jagada väärtuslikke kogemusi, täiendada ennast väljaspool loenguid ning kujundada enda kui sotsiaaltöötaja identiteet. «Meie jaoks on tähtis sotsiaaltöö eriala populariseerida ja selle elukutse pidev areng,» lausus ta.

Igal aastal võtab Tartu ülikool vastu 30 värsket tudengit sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialale. Peaerialaks tuleb valida neist üks. Sotsioloogiaüliõpilastel on oma selts –  sotsioloogiaüliõpilaste liit (SÜLEM) – juba pea 20 aastat.

Kuna ESÜS on veel nooruke, siis praegu tegelevad seltsi liikmed peamiselt selle käivitamisega. Ilissoni sõnul kulub praegu kõige enam aega uute liikmete vastuvõtmisele ja organisatsiooni tutvustamisele. Ilisson lisas, et nad soovivad, et nende liikmed oleksid teavitatud seltsi eesmärkidest ja plaanitavatest tegevustest, motiveeritud ja valmis igakülgselt seltsi tegevustesse panustama. «Seetõttu teeme ka intervjuusid, et vältida fantoomliikmete tekkimist seltsi,» rääkis ta. Peale selle on valmimas seltsi kodulehekülg, mis peaks ilmavalgust nägema mõne aja pärast.

Võimalik tutvuda kõigi sotsiaaltöötajatega

Ilisson rääkis, et tulevikku vaadates on kindlasti plaan korraldada sündmusi, mis tutvustaksid erinevate sotsiaaltöö sihtrühma eripärasid, tehes seejuures koostööd sihtgruppide esindajate endi ning ka asjatundjatega, kes nendega töötavad. «Selle raames soovib selts tutvustada erinevaid sotsiaaltöö sihtgruppe, kes on tihtipeale häbimärgistatud ning ka ise neid paremini tundma õppida,» ütles Ilisson. Osa seltsi tegevustest keskendub ka heategevusele.

Sotsiaaltöö tudeng peaks uue seltsiga liituma Ilissoni sõnul seepärast, et see pakub sotsiaaltöö tudengitele väärtuslikke kogemusi. Kui enamjaolt tunnevad ühe eriala tudengid ikka enamikku inimesi oma erialalt, siis ESÜS-i kaudu saab tuttavaks ka teises linnas sama eriala õppivate inimestega. Seega võivad noored aastate pärast öelda, et tunnevad peaaegu kõiki sotsiaaltöötajaid Eestis. Peale selle saab seltsis kindlasti väärtuslikke oskusi ja teadmisi, mida tavaliselt loenguruumis ei jagata ning mida pärast töö- ja muidu elus rakendada saab.

Ilisson ütles, et seltsi liikmed soovivad, et Eesti sotsiaaltöö üliõpilaste selts kujuneks sotsiaaltöö üliõpilaste jaoks tähtsaks ja väärtuslikuks organisatsiooniks, mis toetaks tulevasi sotsiaaltöötajaid nii õpingute ajal kui ka pärast. «Ootame seltsiga liituma kõiki sotsiaaltööd õppivaid tudengeid, kes tunnevad, et loenguruumid ei kustuta nende teadmistejanu piisavalt,» lisas ta.

Seltsi liikmed on loonud ka Facebooki lehe, kus jagatakse muuhulgas sotsiaaltööga seotud artikleid või huvipakkuvaid tööpakkumisi.

Sotsiaaltöö eriala saab õppida Tartu ülikoolis, Tartu ülikooli Pärnu kolledžis, Tallinna ülikoolis ja Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis. Sotsiaaltöö erialaga tihedalt seotud hooldustöötaja eriala õpetavad kutsehariduse tasemel ka mitu kutseõppeasutust.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit