CEURUS on varemgi korraldanud mitmeid põnevaid Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid käsitlevaid üritusi. Pildil tuntud vene ajakirjaniku ja muusikakriitiku Artemi Troitski avalik loeng Venemaa praegusest poliitilisest režiimist.
FOTO: CEURUS

Tartust võib saada Ida-Euroopa uuringute keskus

Aktuaalne

12.–14. juunil toimub Tartus esimene iga-aastane Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute konverents. Korraldajad loodavad sellega kujundada Tartust hinnatud sihtkoha teadlastele ja haritlastele, keda huvitab Ida-Euroopaga seotud teemade uurimine.

Tartu konverents on osa laiemast koostööst

Konverentsi rahastatakse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi «Horisont 2020» Twinning meetmest projekti UPTAKE raames. USA teadlaste osalemist toetab Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas.

UPTAKE’i näol on tegemist kolmeaastase projektiga, mille eesmärk on arendada Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute alast teadustegevust koostöös Uppsala ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ja Kenti ülikooliga Suurbritannias.

Projekti nimetus UPTAKE on tuletatud partnerite nimedest (Uppsala, Tartu, Kent).

Lisaks konverentsile korraldatakse neli noorteadlastele suunatud suve- ja talvekooli, arendatakse teaduskoostööd, toetatakse konverentsisõite ja teadlasmobiilsust ning teadustulemuste jagamist ühiskonnaga. Projekti eelarve on kokku pisut üle miljoni euro.

Tartu ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuse CEURUS korraldatav konverents «Europe under stress: The end of a common dream?» toob Tartusse kokku ligi 200 teadlast ja asjatundjat Euroopast, USA-st, Venemaalt ja mujalt.

Akadeemilise konverentsi mitmekülgne programm käsitleb Venemaa ja Ida-Euroopa piirkonna poliitilisi ja majanduslikke külgi, aga ka kultuuri ja ühiskondi. Osalejaid julgustatakse kriitiliselt peegeldama praeguse Euroopa keerulisi olusid ning vaagima riikide ja ühiskondade ees seisvaid väljakutseid ja valikuid.

Kõne alla tulevad nii sündmused Ukrainas ja selle lähedal, Venemaa jõuline välispoliitika, Kreeka võlakriis, süvenev lõhe Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel, põgenikekriis, hiljutised sündmused Süürias ja Lähis-Idas kui ka populistlike, rahvuslike ja võõraviha kandvate poliitjõudude tõus kogu piirkonnas.

Üks konverentsi korraldajatest, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi professor Viacheslav Morozov ütles, et Venemaa ja Ida-Euroopa uurijad peavad suuri konverentse ka USA-s ja Suurbritannias. Näiteks USA-s tegutseva slaavi, Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute assotsiatsiooni konverents toob igal aastal kokku üle kahe tuhande osaleja.

«Pole mingit põhjust, miks selle piirkonna vastu huvi tundvad inimesed ei võiks kohtuda hoopis Tartus. Venemaal ja Ida-Euroopas reisivate teadlaste jaoks on Tartu hea tugipunkt. Me vajame siin piirkonnas akadeemilist konverentsi, mis tõmbaks tähelepanu Venemaa arengutele ning võimaldaks analüüsida endisesse sotsialismileeri kuulunud riikide erinevaid poliitilisi ja majanduslikke trajektoore,» rääkis Morozov.

Lai uurimisvaldkond

Kuigi tegu on alles sarja esimese konverentsiga, tõestab osalejate suur huvi idee vajalikkust. Morozovi sõnul kaasatakse väga erinevate elualade teadlasi ja uurijaid, kellele konverents annab võimaluse oma uuringutulemusi esitada.

«See ei puuduta ainult politoloogiat või rahvusvahelisi suhteid – meile on tulemas ka kirjandusteadlasi, ajaloolasi, kultuuriteadlasi, antropolooge ja teisi. See näitab väga hästi, et Ida-Euroopa uuringud on tegelikult äärmiselt lai valdkond.»

Lisaks Euroopa Liidu riikide teadlastele on palju külalisi tulemas Venemaa eri linnadest ja ülikoolidest, Ukrainast, Gruusiast, Moldovast, Armeeniast. Aga osaleb ka Austraalia, Uus-Meremaa, India ja Kanada teadlasi. Eriti menukas on Tartus toimuv konverents USA asjatundjate seas.

Tänavuse konverentsi peaesinejad on mitmed nimekad Venemaa ja Ida-Euroopa asjatundjad. Näiteks juhatab 12. juunil toimuva avasessiooni sisse kuulus ajaloolane, Oxfordi ülikooli emeriitprofessor Archie Brown, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid kommunismi ajaloost ja Nõukogude Liidu lagunemisest.

13. juuni ümarlaual arutlevad Venemaa – Euroopa Liidu uuringute üle veel neli tunnustatud asjatundjat: Ida-Euroopa rahvusluse uurimisega tegelev Queensi ülikooli professor Zsuzsa Csergö, Venemaa majanduse asjatundja, mõttekoja Chatham House teadur ja Birminghami ülikooli emeriitprofessor Philip Hanson, Oxfordi ülikooli professor Judith Pallot, kes tegeleb sotsiaalmajanduslike ja geograafiliste transformatsioonidega ning Saksamaa juhtiv vene poliitika asjatundja, professor Hans-Henning Schröder.

«Oleme Euroopas harjunud kriisidest rääkima: eurotsooni kriis, põgenikekriis, Venemaa puhul saame rääkida ka näiteks Gruusia või Ukraina kriisist. Valisime need peaesinejad, et panna kõik meie kriisid laiemasse konteksti – kui oskame juba läbitud kriise põhjalikult analüüsida ja nende tekkepõhjuseid mõista, suudame ehk ka praegusi kriise paremini hinnata,» seletas Morozov.

Tähelepanu tagasitoomine

Korraldusmeeskonna liige, võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin viitas, et pärast külma sõja lõppu ja Nõukogude Liidu kiiret lagunemist nihkus lääne poliitikavaatlejate, välispoliitika asjatundjate ja ühiskonnateadlaste tähelepanu Venemaalt ja endiselt Nõukogude Liidu alalt eemale.

«Viimaste aastate sündmused on selgelt näidanud, et optimistlikud ootused nn ajaloo lõpu kohta ei ole täitunud. Me ei tea, millised saavad olema Venemaa sisepoliitilised arengud, kui kaua praegune valitsemisviis püsib ja millega see ühel hetkel asendub, mis saab senisest majandusmudelist äärmuslikult langenud naftahindade ja lääne sanktsioonide kontekstis, millised on Venemaa järgmised välispoliitilised sammud,» rääkis Ehin.

Kusjuures idast lähtuvad ohud on vaid üks osa Euroopa Liidu ees seisvatest katsumustest ja väljakutsetest: majanduskriis ei ole läbi, põgenikekriis jätkub, kuigi EL-i hiljutine kokkulepe Türgiga on saabujate arvu vähendanud. Mitmetes Euroopa riikides on jõudu ja toetajaid kogunud äärmuslased. Mitme Ida-Euroopa riigi pühendumus liberaalsele ühiskonnakorraldusele ja demokraatiale on sattunud küsimärgi alla.

Ehini sõnul on selles kontekstis vajadus neid teemasid käsitleva akadeemilise konverentsi järele üpris ilmne. Eelkõige olevat see koht üksteise ära kuulamiseks, uute teadmiste saamiseks ja mõttevahetusteks.

«Tähtis on, et Tartu ülikoolis tegeletaks meie ühiskonna ja riigi jaoks oluliste teemadega, et meie tudengid, magistrandid ja doktorandid saaksid asjatundlikku õpetust ja juhendamist, et koolitaksime inimesi, kes tunnevad meile oluliste riikide ja piirkondade poliitikat ning ühiskonnakorraldust,» rõhutas Ehin.

Selleks aga on vaja osaleda üleilmses teadmiste ja ideede ringluses – just sellele püüab konverents kaasa aidata.

Mõtteaines riigijuhtidele

Lisaks peaesinejatele tutvustavad oma uurimistulemusi ja mõtteid veel enam kui poolteistsada kõnelejat. Paljud ettekanded põhinevad täiesti uutel artiklitel ja ideedel, mida pole veel kusagil avaldatud. Korraldajad loodavad, et konverentsil tekib elav arutelu, millest sünnib kasu ka ühiskonnale laiemalt.

«Loomulikult ei saa me kõigile Euroopa kriisidele lahendusi pakkuda, aga saame neid laiemal taustal peegeldada ja kriitiliselt analüüsida,» lisas Morozov.

Tema hinnangul saab konverentsist kasu ka laiem avalikkus, sest kohalikul meedial tekib hea võimalus leida kontakt praegustest kriisikolletest pärit inimestega ja loomulikult Venemaal töötavate teadlastega, kes oskavad täpsemalt rääkida, mis on meie suure naaberriigi poliitiline seis ja kuidas on lood julgeolekuga Euroopas sealtpoolt piiri vaadatuna.

Konverentsi korraldab TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskus CEURUS koostöös Uppsala ülikooli Vene ja Euraasia uuringute keskuse ja Kenti ülikooli politoloogidega projekti UPTAKE raames, mida rahastab Euroopa Liit programmist «Horisont 2020». Huvilised leiavad lisateavet veebilehtedelt www.tartuconference.ut.ee ja www.uptake.ut.ee.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

rahvusvahelisus