TÜ nõukogu liikmel Aku Sorainenil on küpsemas plaan, kuidas vilistlaste kaudu tihendada ülikooli ja ettevõtluse suhteid. Pilootprojektiga on kavas alustada majandus- ja õigusteaduskonnas.

Advokaadina praktiseeriva Soraineni vastutab Tartu ülikooli nõukogu liikmena ülikooli sidemete tugevdamise eest ettevõtetega. Ta on asunud selle teemaga aktiivselt tegelema ning kohtunud majandus- ja õigusteaduskonna esindajatega. Idee keskmes on kaasata majandus- ja õigusteaduse vilistlasi, kes samas valdkonnas ka töötavad, tudengite uurimustööde kaasjuhendajateks ning praktikavahendajateks.

«Praegu teevad paljud üliõpilased lõputöid teemadel, millel ei ole selget praktilist väärtust,» sedastas Sorainen ja täpsustas, et kuna selliste tööde puhul ei kaasne tudengil kontakti ei ettevõtte ega avaliku sektori asutusega, siis ei tõsta sellised tööd ka ülikooli lõpetamise järel tema konkurentsivõimet tööturul. Seevastu praktilisematel teemadel tehtud lõputöödest tõuseks kasu nii tudengile kui ka ettevõttele või avaliku sektori asutusele, mille kohta uurimustöö valmib.

«Ma olen oma kahekümneaastase praktiseerimise jooksul näinud, et tudengil, kes on teinud lõputöö praktilisel teemal või käinud praktikal, on oluliselt kergem samas valdkonnas tööle saada.»

Soraineni hinnangul saab sidemete tihendamisel esialgu suurim mõju olla praktikute otsesel kokkupuutel tudengiga, olgu selleks siis uurimustöö kaasjuhendamine, praktika pakkumine või näiteks ülikoolis külalislektoriks käimine. Tudengiveebi näol on Soraineni hinnangul loodud väga hea veebikeskkond ja nüüd oleks vaja saada vilistlased seda aktiivselt kasutama. Veebruari lõpu seisuga pakuti seal vaid kuni kahte juristi kohta.

Õigusteaduskonna täienduskoolituse projektijuht Peep Pruks möönab, et sarnaseid algatusi on olnud varemgi, ent usub, et mõlemapoolse huvi ja tahte korral võiks seekordne ka tegelikkuses tööle hakata, sest eeldusi selleks on. Pruksi kinnitusel on võrreldes näiteks viie aasta taguse ajaga õigusteaduse valdkonnas tööturul konkurents tihenenud ning üha enam eeldatakse ülikoolilõpetajalt nii häid teadmisi kui ka praktilist kogemust.

Aku Sorainen näeb ainsa takistusena asjaolu, et teaduskonnad vajavad ettevõtlusega suhete arendamiseks lisaressurssi, sest see on neile lisatöö. «Muud takistust ma ei näe, see on ettevõtmise asi.»

Soraineni hinnangul on ettevõtlike vilistlaste seas neid, kellele kõnealune algatus huvi pakub. «Kindlasti ei ole kõik vilistlased valmis panustama, kuid kriitilise massi leidmine on võimalik.» Ka Peep Pruksi kinnitusel on näiteks õiguse valdkonnas nii era- kui avalikus sektoris huvi ülikooliga suhete tihendamiseks olemas, kuid algatusele on tarvis eestvedajat ning edunäiteid.

Viimane temaatiline kohtumine Aku Soraineni ning ülikooli esindajate vahel leidis aset 25. veebruaril.

Ettevõtliku ülikooli tegevuskava

TÜ valitsuse veebruarikuisel istungil tutvustas arendusprorektor Erik Puura ettevõtliku ülikooli tegevuskava, mis on sisendiks TÜ uue arengukava koostamisele ning seotud ülikooli tulemuslepingu täitmisega. Ühtlasi on kava seotud Aku Soraineni algatusega.

Ettevõtliku ülikooli põhimõtete kava sisaldab kolme peamist eesmärki: tulevaste ettevõtjate koolitamine, lõpetajate parem ettevalmistus tööjõuturule sisenemiseks ja ülikooli koostöö ettevõtlussektoriga.

Ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmitava tulemuslepinguga on ülikoolile muu hulgas seatud ülesandeks tõsta bakalaureuse- ja magistritasemetel üliõpilaste ettevõtlikkust ja innovatsiooniteadlikkust, suurendada praktika mahtu ja kaasata senisest enam praktikuid ning suurendada õppe-, teadus- ja arendustegevuses koostööd ettevõtetega.

Haridus- ja teadusministeerium on Tartu ülikooli tulemuslepingu juurde koostanud seletuskirja, kus seoses ettevõtlusõppega on sedastatud, et Tartu ülikool vastutab koostöös ülikoolide ja teiste partneritega ettevõtl(ikk)usõppe arendamise eest Eestis.

Käesolevaks aastaks on kavas kirjeldatud paarikümmet tegevust, millega püstitatud eesmärkide poole püüelda. Muu hulgas on seal mainitud õppejõudude koolitus, üliõpilaste nõustamine, vastavate ainekursuste väljatöötamine, ülikooli ja ettevõtete vahelise lepingulise koostöö arendamine jms. Tegevuste vastutajate hulgas on majandusteaduskond, karjäärinõustajad, ideelabor, tudengiesindus jpt.