Teaduse finantseerimine on liiga projektipõhine

Uudis

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmis (TIPS) valmis uuring Eesti teaduse rahastamisest rahvusvahelises võrdluses, kust selgus, et Eesti teaduse finantseerimises on projektipõhiste meetmete osatähtsus liiga suur.

Uuringu autorid annavad soovitusi, kuidas olukorda muuta. Samuti tuuakse välja, kuidas teaduse ja ettevõtluse koostöös aruka spetsialiseerumise kontekstis keskenduda seniselt tugevate toetamise strateegialt Eesti jaoks oluliste valdkondade järeleaitamisele eesmärgiga saavutada suurem kohalik mõju.

Uuringu autorite hinnangul peaks Eesti jätkama nii kodumaise kui ka rahvusvahelise koostöö toetamist teaduses, kuid tipptasemel teadmiste ülekannet on vaja arendada eelkõige tipptasemel teadusasutustega. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamiseks on vaja koostööd eelkõige sarnaste probleemidega riikidega (naaberriigid, sarnase suurusega riigid jne), mida saab teha kahe- või mitmepoolsete lepingute kaudu, mitte lootes Euroopa Liidu meetmete kaudu toetatavale üldisele teaduse integratsioonile.

Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna asejuhataja Taivo Raua kinnitusel on uuringu tulemused tähtsad ministeeriumi algatatud uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014–2020 kontekstis.

TIPS-i esimese uuringu autorid on majandusteaduskonna vanemteadurid Kadri Ukrainski ja Jaan Masso ning doktorant Hanna Kanep. TIPS on ajavahemikul 2011–2015 Euroopa sotsiaalfondist rahastatav programm, mida viib ellu Tartu ülikool koostöös Tallinna tehnikaülikooliga.

Jaga artiklit