Professor Eric Lander.
FOTO: Andres Tennus

USA presidendi nõunik käis Eestilt õppimas

Uudis

Detsembri keskpaigas külastasid TÜ Eesti geenivaramut USA presidendi Barack Obama teadus- ja tehnoloogianõunike grupi kaasesimees Eric Lander ja tema kolleegid. Ameeriklased käisid tutvumas geenivaramu võimaluste ning Eesti e-tervise võimalustega.

«Eesti on IT-alal ilmselt üks arenenumaid riike maailmas. See, mida olete kommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas teinud, on muljetavaldav,» rääkis Lander. Teadlane lisas, et IT-pädevuse ning geeniinformatsiooni lugemise oskuse ühendamine annaks Eestile võimaluse olla selles vallas eeskuju kogu maailmale. Ameeriklased tulidki Eestisse koostöövõimalusi arutama.

Professor Eric Lander kuulub ajakirja Time andmetel maailma 100 mõjukama isiku hulka. Lander on üks juhtivamaid ning mõjukamaid genoomika eksperte ning MIT bioloogia professor, kes on oma karjääri pühendanud inimgenoomi uurimisele ja selle rakendustele meditsiinis.

12. detsembril pidas Lander geenivaramus ka avaliku loengu «Genetic Basis of Human Disease: The Past and Future of Genomic Medicine». Professor Lander on hariduselt matemaatik, kes on oma karjääri pühendanud inimgenoomi uurimisele. Ka oma ettekandes keskendus ta tänapäeva meditsiini ja geneetika seostele.

Lander tõi näiteks, et kui kümme aastat tagasi suudeti kirjeldada inimese ühte genoomi, siis nüüdseks suudetakse sama teha kiiremini ja ka miljoneid kordi odavamalt. «Praeguseks on kirjeldatud kümneid tuhandeid geene, mis viitavad südamehaigustele, skisofreeniale, suhkruhaigusele. See ei tähenda automaatselt, et suudame neid haiguseid ravida, aga esimest korda suudame saada aru, millised geneetilised põhjused ja bioloogilised protsessid neid põhjustavad,» ütles Lander.

Eestile võib geneetika valdkonnas professori sõnul kasuks tulla just riigi väiksus. Lander viitas, et USA-s ei ole võimalik geeniuuringutes osalenud inimeste haiguslugusid näha või neilt lisaküsimusi küsida, sest see tekitaks uurijatele tohutult lisatööd ning isiklik lähenemine pole riigi suuruse ja vahemaade tõttu ka mõeldav.

«Eestis on võimalik aga pärast genoomi uurimist inimesega ühendust võtta ja lisamaterjali küsida. Nii saaksime suurel hulgal väärtuslikke teadmisi. Me loodame selles osas teie peale, sest vaevalt, et mõni suurem riik sellega lähemate aastakümnete jooksul tegelema hakkab,» ütles ameeriklane.

Üheskoos professor Landeriga külastasid Eestit Stacey Gabriel, Anthony Philippakis, Sheila Fisher ning Broad instituudis järeldoktorantuuris viibiv Tartu ülikooli Eesti geenivaramu asedirektor, vanemteadur Tõnu Esko.

Jaga artiklit

Märksõnad

geenivaramu