ENÜS-i-liikmed oma kogusse kuuluvat A. Starkopfi skulptuuri vaatamas.
FOTO: Andres Tennus

Üliõpilasorganisatsioonide kunstinäitus

Uudis

18. novembril avati Tartu ülikooli kunstimuuseumis näitus «Järjepidevus. Tähtteoseid Tartu akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudest». Näitusel on näha valikut Tartu üliõpilasseltside ja korporatsioonide kogudesse kuuluvatest maalidest, graafikast ja skulptuuridest.

«Tegemist on töödega, mis on tavapäraselt korporatsioonide ja üliõpilasseltside konventides ning laiema avalikkuse eest varjul,» ütles Tartu ülikooli kunstimuuseumi kuraator Kristiina Tiideberg ja lisas, et nüüd on neid esemeid võimalik näha ka laiemal Tartu publikul.

Oma kogudesse kuuluvaid kunstiteoseid on näitusele andnud Eesti Üliõpilaste Selts, EÜS Põhjala, korp! Vironia, korp! Sakala, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi, korp! Ugala, korp! Rotalia, korp! Fraternitas Liviensis, korp! Filiae Patriae, ÜS Raimla ja korp! Indla.

Spetsiaalselt Tartu üliõpilasorganisatsioonide kunstikogudele pühendatud näitus on kuraatori Kristiina Tiidebergi teada sellisel kujul esmakordne. Näitusel on esindatud 11 Tartu üliõpilasorganisatsiooni kokku 28 teosega. Esimesed Eesti üliõpilasorganisatsioonid loodi 19. sajandi lõpus ja juba siis hakkas nende kogudesse jõudma ka kunstiteoseid.

Enne Teist maailmasõda olid paljudel akadeemilistel organisatsioonidel arvestatavad kunstikogud. Kuid Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aastal seltsid ja korporatsioonid suleti ning nende varad anti kas muuseumide hoole alla, läksid kaduma või hävisid. 1980. aastate lõpus hakati koos organisatsioonide taasavamisega taastama ka nende kunstikogusid. Seetõttu on kuraator Kristiina Tiidebergi sõnul just praegu saabunud sobiv hetk neid Eesti kunstipublikule tutvustada.

Esindatud organisatsioonidest pikima traditsiooniga ja ühtlasi suurim on Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogu, millest ilmus käesoleva aasta alguses ka kataloog ja mille on koostanud kunstiajaloolane Reet Mark. EÜS-i kogus on üle 40 väärtusliku teose, millest näitusel on eksponeeritud kuus.

Paljud näitusel välja pandud tööd kuuluvad praeguseks Eesti kunstiklassikasse. Näiteks 1909. aastast pärinev Jaan Koorti õlimaal «Pariisi vaade», mis osteti Eesti Üliõpilaste Seltsi kogusse kunstinäituselt juba 1910. aastal. Skulptorina tuntuks saanud kunstniku tööle lisab unikaalsust autori enda nikerdatud tammepuust raam.

Peale näituse toimuvad ka mitmed üritused, näiteks 7. jaanuaril kell 17.15 toimub kunstimuuseumi traditsiooniline kunstikolmapäev, kus kunstiajaloolane Ants Hein kõneleb Eesti Üliõpilaste Seltsi majast ja seltsi kunstivaradest. 14. jaanuaril teeb näitusel ringkäigu kuraator Kristiina Tiideberg. Näitus jääb avatuks 16. jaanuarini.

Jaga artiklit