Kõrgkoolid seisavad samade küsimuste ees

Aktuaalne

Tartu ülikoolis on sel aastal pälvinud suurt tähelepanu tähtsad dokumendid ja protsessid, millest oleneb ülikooli tulevik: põhikiri, arengukava ja institutsionaalne akrediteerimine. Samade teemade ees seisavad tegelikult kõik suuremad Eesti kõrgkoolid.

Peale nende kolme suure teema on üha enam päevakorral ka küsimus, kas ülikoolid vajavad enda seadust. Tartu ülikoolil on oma seadus olemas olnud alates aastast 1995. Tänavu sai teiseks oma seadusega avaõiguslikuks ülikooliks Eestis Tallinna tehnikaülikool.

TTÜ teadusprorektor Erkki Truve sõnul on 1. septembril rakendunud TTÜ seadus ülikooli jaoks muutnud päris palju asju. «Kõige olulisem on see, et märgatavalt suurenes kuratooriumi roll,» ütleb Truve.

Oma seadus

Kui varem oli TTÜ kuratoorium eelkõige nõuandev organ, mille kõik liikmed olid väljastpoolt ülikooli, siis nüüd saab 11-liikmelises kogus ülikooli liikmeid olla viis. Uus kuratoorium on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide saavutamise. Muu hulgas on selle pädevuses ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve kinnitamine ning rektori valimine.

«Rektori valimise kord muutus totaalselt. See muutus on oluliselt suurem kui Tartu ülikoolis, kus rektori valib endiselt suur valimiskogu. Kui meil valis rektori enne umbes 300 inimest, siis nüüd teevad seda 11,» räägib teadusprorektor.

Samas on TTÜ nõukogul õigus panna kuratooriumi valitud rektorile absoluutne veto. See tähendab, et kuratoorium ei saa sama isikut samadel valimistel uuesti rektorikandidaadina esitada.

TTÜ seadust on ette valmistatud ja sel teemal arutelusid peetud juba alates 2005. aastast. Panuse dokumendi loomisesse andsid ülikooli nõukogu ja mitmed komisjonid, kuhu kuuluvad ka tudengid. Kui mõned aastad tagasi riigi toe puudumisel seisma jäänud protsess uuesti käima lükati, hoiti ülikoolipere arenguga kursis nii infopäevade, seminaride kui ka teabematerjalide abil.

«Ma usun, et kindlasti on ülikoolis ka inimesi, kes pole ministeeriumist ja valitsusest läbi käinud lõpptulemusega rahul. Rektorit valiti enne umbes 300 inimesega, eelarve heakskiitmine sõltus umbes 45-st, nüüd otsustavad mõlemaid asju 11 inimest – demokraatiat on vähem. Teiselt poolt on palju neid, kes ütlevad, et need muutused on head. Me saame ülikoolis teha otsuseid kiiremini ja efektiivsemalt kui varem,» arvab Truve.

Oma seaduse loomise ideed on arutatud ka Tallinna ülikoolis ja Eesti maaülikoolis, mõlemas kõrgkoolis on oma seaduse loomine pigem lähiaastate küsimus. Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma usub, et avaõiguslike kõrgkoolide puhul on oma seadusel mõte sees.

«See annaks meile võimaluse nii enda kui ka avalikkuse, riigi jaoks välja tuua enda erisused teiste ülikoolidega võrreldes. Saaksime määratleda enda jaoks tähtsad tegevusvaldkonnad ja nende fookuse,» põhjendab Jaakma.

Seni on see mõte maaülikoolis piirdunud kitsa ringiga, kuna enne uue arengukava valmimist ja põhjalikke üleülikoolilisi arutelusid nii tähtsaid otsuseid langetada ei tohi.

Arutlusel on arengukavad

Maaülikoolis ongi praegu kõige olulisem teema arengukavaga seotu. Ülikoolide praegused arengukavad on tehtud aastani 2015. Sealt edasi on vaja aga uusi eesmärke.

Jaakma sõnul on see protsess küll alles algusjärgus. Esialgu teeb tööd arengukava töörühm, mille ülesanne on üle vaadata lõppeva arengukava tulemused ja hinnata, kuidas on ülikool seda täitnud.

«Tahame analüüsida kõiki momente ja mõelda, kas midagi on ka vajaka jäänud või kas arengukavast on ülikooli eesmärkide saavutamiseks üldse kasu olnud. Kindlasti vaatame üle ka selle, kas praegune visioon ja missioon jäävad püsima või tingivad muutused ülikoolis ja ühiskonnas nende ümbersõnastamise,» räägib Jaakma.

Samuti peab põllumajanduse, loomakasvatuse, metsanduse ja muude seonduvate alade spetsialiste koolitav kõrgkool jälgima, mis toimub tööturul. Jaakma rõhutab, et eriti tähtis on koostöö valdkonna tootjate ja ettevõtjatega, kelle ootused annavad suuniseid, mis eesmärke uues arengukavas püstitada.

Töörühm kaasab arenguseminaridel arengukava arutellu nii ülikooli töötajaid kui ka üliõpilasi. Arengukava projekt saab valmis järgmiseks kevadeks ja ideaalis võetakse maaülikooli uus arengukava aastani 2020 vastu aasta pärast, järgmisel sügisel.

Tallinna ülikooli senat peaks TLÜ uue arengukava vastu võtma juba detsembrikuu istungil. Rektor Tiit Land kinnitab, et uue arengukava koostamine on ülikoolis olnud üks tähtsamaid tegevusi umbes viimased poolteist aastat.

«Meie arengukava koostamisse on kaasatud väga suur hulk ülikooli liikmeid, nii akadeemilised kui ka mitteakadeemilised töötajad, üliõpilaskond ja välispartnerid. Sisus oleme üldiselt kokku leppinud, veel on jäänud peamiselt mõned lingvistilised küsimused, kuidas täpselt midagi nimetada,» räägib Land.

Arengukava on arutatud mitmetes töörühmades ja senati komisjonides. Samuti käivitas ülikool aasta alguses lühivideote sarja «Tallinna ülikool 2020», kus nii valdkondade kui ka välispartnerite esindajad avaldasid arvamust, milline peaks TLÜ nende arusaama järgi aastal 2020 olema. Arutelu päädis suure visiooni- ja arengukonverentsiga 11. septembril.

Tallinna ülikooli uus arengukava on fookusvaldkondade arendamise keskne. Kõrgkooli tulevikuvisioon on olla targa eluviisi eestvedaja ja kujundaja Eestis. Selle poole püüeldakse viies fookusvaldkonnas: haridusuuendus, terve ja säästev eluviis, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid ning avatud ühiskonnakorraldus ja valitsemine.

«Need pole klassikalised teadusvaldkonnad, vaid nüüdisaegsed kombineeritud valdkonnad, mis eeldavad erialadevahelisust. Näitame sellega selgelt välja, mis võiks olla Tallinna ülikooli roll ühiskonna jaoks laiemalt,» seletab rektor.

Et TTÜ-s alustab 1. jaanuaril uus kuratoorium ning tulekul on ka rektoraadi vahetus, pole seal uue arengukava kohta veel midagi kindlat öelda – selle koostamise protsess on alles ees. Küll on Erkki Truve sõnul uuele rektoraadile koostatud lühike üleminekudokument, kus on sõnastatud paari lähema aasta tegemised, mis on ülikooli jaoks tähtsad.

«Kogemus on näidanud, et uue rektoraadi kohanemine kestab umbes aasta ja uue arengukava valmissaamine võib aega võtta. Need soovitused aitavad loodetavasti üleminekuperioodi tasandada. Õnneks suudame praeguse seisuga aastaks 2015 tehtud plaanid laias laastus kenasti ellu viia,» ütleb Truve.

Põhikirjad tuleb ajakohastada

Möödunud suvel oli üks põhilisi teemasid kõrgharidusest rääkides Tartu ülikooli uus põhikiri, mille puhul keskendus avalikkus praeguste teaduskondade ühendamisele nelja valdkonna alla.

«Mina olen isiklikult sügavalt veendunud, et struktuurimuudatusi ei tohi teha ainult muutuste pärast. Halvemal juhul taheti muutust teha muutuse pärast, paremal juhul on nelja teaduskonna moodustamise taga targad ja head mõtted, aga kahjuks kadusid need kõrvalt vaadates melu taha lihtsalt ära. See oleks nõudnud põhjalikumat sisekommunikatsiooni,» arvab TTÜ teadusprorektor.

«Konservatiivse inimesena arvan ma isiklikult, et klassikalises, sadu aastaid vanas ülikoolis peaksid usu-, õigus-, filosoofia- ja arstiteaduskond igal juhul eksisteerima. Kas ja mis veel nende kõrvale mahub, on juba iga konkreetse ülikooli sisemiste otsuste küsimus,» lisab Truve.

Maaülikooli teadusprorektor oletab omalt poolt, et ilmselt reageerisid inimesed põhikirja puudutavale teabele aktiivsemalt alles siis, kui muutused muutusid reaalsemaks.

«Küsimused, mille ümber kired möllama hakkasid, ei olnud ju uued, kõiki neid teemade kohta oli infot edastatud pika aja jooksul. Teisalt olid need reaalsed probleemid, mis inimestele muret valmistasid,» ütleb Ülle Jaakma. Ta lisab, et õnneks ei olnud kõrvalt asjade käiku jälgides näha, et TÜ juhtkond oleks midagi vaka all hoidnud, vaid oli suhtlusele avatud.

Teistes ülikoolides ei ole põhikirja muutmine nii suurt poleemikat tekitanud kui TÜ-s – nii suuri muutusi mujal veel plaanis pole. Pigem tegeletakse jooksvalt kehtivatesse põhikirjadesse teistest dokumentidest sõltuvate muutuste sisseviimisega.

Jaakma sõnul peab täiesti uue põhikirja tegemiseks tulema alusteave näiteks arengukavast tingitud muutustest, kui selleks tekib vajadus. Et maaülikoolis on uue arengukava koostamine alles algusjärgus, ei näe ta praegu selliseks muutuseks põhjust.

Tallinna ülikooli rektori Tiit Landi sõnul vajab ka nende ülikooli põhikiri muudatusi, mis on tingitud uuest arengukavast ja seal välja toodud fookusvaldkondade arendamisest. TLÜ-s toovad need kaasa ka struktuurimuutuse.

«Praegu on Tallinna ülikoolil 19 akadeemilist instituuti, lisaks veel kuus kolledži õigustega akadeemilist üksust. Tulevikku vaadates on näha, et üliõpilaste arv väheneb. Meil on praegu plaan moodustada viis suuremat akadeemilist üksust. Eesmärk on koondada pädevus suurematesse üksustesse, mis peavad võtma selge vastutuse arengukavas seatud fookusvaldkondade arendamise eest,» selgitab Land.

Küll teeb täiesti uue põhikirja TTÜ – see peab olema kooskõlas septembris jõustunud Tallinna tehnikaülikooli seadusega. Erkki Truve ütleb, et uue põhikirja eelnõu kiitis ülikooli nõukogu oma oktoobrikuu istungil heaks, küll võib seda aga muuta uute õigustega kuratoorium.

«Põhikiri ei ole veel vastu võetud, seega ei saa ma ka kommenteerida, mis muutusi võiks see kaasa tuua. Praegu on tegu eelkõige nii-öelda kosmeetiliste muutustega. Ma usun, et jaanuaris alustav uus kuratoorium võtab aga põhikirja ka sisuliselt ette ning võib-olla oodatakse otsuste tegemiseks ära ka uus rektoraat,» arvab Truve.

Institutsionaalne akrediteerimine

Ülikooliseaduses on sätestatud ka see, et kõik kõrgemad õppeasutused peavad vähemalt kord seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. See on välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale.

Praeguseks on teada kümne Eesti kõrgkooli hindamisotsused, hindamiskomisjoni vastuvõtmine või tulemuste teadasaamine seisab ees veel 12 ülikoolil. Tartu ülikool ootab välishindamist 2015. aasta kevadel.

Üks esimesi kõrgkoole, kes institutsionaalse akrediteerimise läbis ja sai 2012. aastal akrediteeringu järgnevaks seitsmeks aastaks, oli maaülikool. Ülle Jaakma soovitab neil, kel hindamine veel ees, kaasata protsessi võimalikult palju inimesi.

«Siin on väga tähtis meeskonnatöö, eneseanalüüs on kasulik tervele ülikoolile. Mida rohkem inimesi protsessist teab, seda paremini oskavad nad hindamiskomisjoni küsimustele terve ülikooli kohta küsimustele vastata,» ütleb Jaakma.

Tema sõnul võib akrediteerimise puhul tõmmata paralleeli ka koduse suurpuhastusega: üle tuleb vaadata kõik oma kapid ja varad. Nii võib leida väärtuslikke asju, mille olemasolu on ehk isegi ununenud ja samas saab puhastada või parandada neid asju, mis seda vajavad.

Tallinna ülikooli hindamistulemused kinnitati tänavu suve alguses. Rektori sõnul tuli kevadine hindamiskomisjoni külaskäik ja sellele eelnev ettevalmistustöö kõrgkoolile väga sobival ajal – põhjalik eneseanalüüs oli arengukava koostamisel suuresti kasuks. Samuti oli abi hindamisel saadud näpunäidetest ja soovitustest edasise arengu kavandamisel.

«Läbisime hindamise edukalt ja pälvisime mõnes valdkonnas ka kiidusõnu,» räägib Land. Eriti kõrgelt hindas komisjon 70-leheküljelist eneseanalüüsi, ja tõi positiivsena välja selle, et ülikool oli enesekriitiline ning pakkus ise välja enda kitsaskohad ja võimalused, kuidas neid lahendada.

Land rõhutab, et just ausus enda suhtes ja enesekriitilisus on see, mida institutsionaalse akrediteerimise puhul silmas pidada. «Tavaliselt kiputakse enese hindamisel ja kohtumistel ennast kiitma, sellega aga plusspunkte ei teeni. Komisjon on väga põhjalikult ette valmistunud ja teeb väga head tööd. Kindlasti ei tasu karta, et välishindamine on mõttetu bürokraatia.»

TTÜ-s käisid hindajad kohal oktoobri teises pooles ja veetsid ülikoolis kolm sisutihedat päeva. Kuigi suuliselt sai tehnikaülikool kiita, tahab teadusprorektor siiski ametliku hindamisraporti ära oodata, et midagi kindlat öelda.

«Tegime akrediteerimise jaoks eeltööd rohkem kui kaks aastat. Väga suurt tunnustust tehtud töö eest tuleb avaldada meie kvaliteedijuhile Kiira Parrele ja tervele tema meeskonnale! Kõik juhtimisskeeme ja muud puudutav materjal oli meil põhjalikult raamatutena ette valmistatud,» seletab Erkki Truve.

Truve soovitab kindlasti akrediteerimise seisukohast tähtsad bürokraatlikud materjalid võimalikult hästi ja arusaadavana ette valmistada. Muidu on hindamiskomisjoni kohalviibimise ajal aega ainult nendega tegeleda, aga kui teoreetiline taust on juba varem selgeks tehtud, siis jääb hindamise ajal loodetavasti rohkem aega rääkida sisulistest asjadest.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit