Eesti teaduste akadeemia üliõpilaste teadustööde võistlusele esitati 74 uurimistööd. Tartu ülikooli üliõpilastele määrati 12-st 400 euro suurusest preemiast kaheksa. Auhinna said Tatjana Kudrjavtseva, Meeri Lembinen, Kadi Lõhmussaar, Sven Oras, Magnus Piirits, Hendrick Rang, Taavi Repän ja Sergei Veršinin.

Laureaate autasustati 27. oktoobril Eesti teaduste akadeemia majas Toompeal, kus peetud konverentsil esinesid Tartu ülikooli auhinnasaajatest ettekannetega Taavi Repän («Hüperboolsete metamaterjalide rakendamine difraktsioonipiiri ületamiseks») ja Magnus Piirits («Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil»).

Teadusauhinna saanud Taavi Repän ütles, et preemia saamine ei olnud omaette eesmärk ning pigem hakkas ta sellele mõtlema alles konkursi lähenedes. «Ühtegi head põhjust, miks oma tööd mitte saata, ei olnud ja kuna mu töö oli huvitaval teemal, siis otsustasingi selle võistlusele esitada,» ütles Repän.

Repän käis magistriõpingute II aastal kaks semestrit Taani tehnikaülikoolis vahetusüliõpilasena tudeerimas. Suure osa oma magistritööst tegi noormees samuti seal.

Repäni uurimisteema oli hüperlääts. «Ehk üsna uudse parema mikroskoobi idee, sest teatavasti ei saa traditsiooniliste valgusmikroskoopidega väga pisikesi ehk alla paarisaja nanomeetri suuruseid objekte vaadelda või eristada ning selleks kasutatakse vastavalt vajadusele kas näiteks elektronmikroskoope, skaneeritavat optilist mikroskoopi või näiteks STED-mikroskoopiat. Hüperlääts oleks samuti üks viisidest, kuidas muidu eristamatuid objekte näha,» selgitas Repän.

Noormees uuris arvutisimulatsiooni abil üht hüperläätse liiki, pimevälja hüperläätse võimalikkust ning potentsiaalset viisi, kuidas seesugust asja üldse teha.

«Kui harilikus mikroskoobis tuleb valgus oklaari läbi objekti ning pilt moodustub sellest, et objektis osa valgust neeldub või hajub ning selle võrra on pilt selle koha pealt tumedam, siis pimevälja mikroskoopias valgustatakse objekti nii, et objekti valgustav kiir ise pildile ei jõua. Sinna liigub ainult objektilt hajunud valgus ning see tähendab, et isegi nõrgalt hajutava objekti korral ei ole segavat taustavalgust ning kontrastsus on selle võrra parem,» selgitas Repän.