Üks võimalikest variantidest, milline võiks olla Tartu ülikooli struktuur nelja «superteaduskonna» loomisel.
Allikas: Tartu ülikool

Põhikirja arutelu pikeneb

Aktuaalne

26. juunil otsustas Tartu ülikooli nõukogu napi häälteenamusega panna senati vastuvõetud ülikooli uuele põhikirjale viivitava veto, et anda osapooltele lisaaega täiendavateks aruteludeks nii ülikoolis sees kui ka väljaspool.

Küll avaldas nõukogu jätkuvalt toetust alates 2016. aastast rakendatavale ülikooli juhtimisreformile, rõhutades kahetasandilise juhtimisstruktuuri ja nelja keskse akadeemilise üksuse moodustamise olulisust ülikooli jaoks.

Nõukogu oli eelnevalt juuni keskpaigas toimunud istungil andnud senatile võimaluse muuta põhikirja teksti juba enne veto-protsessi algatamist nii, et juhtimismuudatuste rakendumisel oleks ka seniste teaduskondade identiteet kaitstud.

«Kuna senatis 20. juunil arutlusel olnud alternatiivid ei saanud põhikirja teksti sisse viimiseks piisavat toetust, pidas nõukogu õigeks kasutada oma õigust viivitava veto seadmiseks, et võimaldada täiendavat aega reformi eesmärkide selgitamiseks ühiskonnas ja selle meetmete kooskõlastamiseks ülikoolis,» ütles nõukogu esimees Kersti Kaljulaid.

Rohkem selgitustööd

Viivitav veto põhikirjale otsustati häältega 6:5. Kaljulaid põhjendas nõukogu hääletustulemust sellega, et suur enamus arvab endiselt, et reform tuleb läbi viia ja see on õige. Küsimus oli aga selles, kuidas saavutada olukord, kus kõik oleksid rahul ja mõistaksid selle reformi toimumise vajalikkust ja saaksid aru oma kohast ülikooliperes.

«Selgitustööd, mis saab töötajatest ja nende üksusest, oleks vaja teha rohkem. Inimesed, kes arvasid, et veel pole õige aeg põhikirja kinnitada, olid enamuses,» rääkis Kaljulaid.

Kuigi ülikooli sees on viimase aasta jooksul uue põhikirja sisuarutelud toimunud nii valdkondlikes nõukogudes kui ka siseveebi vahendusel, tuleks sellest rääkida põhjalikult ka ühiskonnas laiemalt.

Nii ülikoolis kui ka väljaspool on räägitud eri definitsioonidest selle kohta, mis kellelegi muret teeb. «Kellele teeb muret see, kui palju, mis tasandil on otsustusõigust, kellele teeb muret just nimelt see, kuidas üksust nimetatakse. Aga ma olen täiesti kindel, et kõigele sellele leidub lahendus, kui rääkida ja suhelda,» loodab Kaljulaid pikema arutelu positiivset tulemust.

Arvestades ülikooli nõukogu viivitavat vetot, arutas ka põhikirjakomisjon 27. juunil TÜ põhikirja võimalikku täiendamist. Seekordse arutelu eesmärk oli anda rektorile soovitusi, milliseid muutusi võiks senat nende poolt vastu võetud põhikirjas kaaluda vastavalt nõukogu otsuses toodud põhjendustele.

Komisjoni liikmed leidsid, et avalikes diskussioonides on kõlama jäänud muudatuste emotsionaalne pool ning reformi sisust on kaugenetud.

«Viimase aasta jooksul põhikirja ettevalmistamise käigus kõigi valdkondade ja teaduskondade nõukogudes toimunud konstruktiivsetes aruteludes keskenduti enamasti sisuküsimustele. Seal tehtud ettepanekud ja arutelud olid ülikoolipere oluline sisend põhikirjakomisjoni töösse,» meenutas põhikirjakomisjoni esimees Marco Kirm.

Laiem arutelu

Tartu ülikooli senat võttiski seniste muudatusettepanekutega täiendatud uue põhikirja 30. mai istungil vastu 17 poolthäälega ning jäi sama otsuse juurde ka juuni teisel poolel, kui arutati muutuvate teaduskondade ja instituutide võimalikke nimeettepanekuid.

Täiendavaid sisulisi konsultatsioone alustati juba enne senati viimatist arutelu. Tulenevalt Eesti juristkonna laialdasest vastukajast reformile kutsus rektor Volli Kalm kokku kohtumised ülikooli juhtimise muudatuste ja õigusteaduse arenguperspektiivide arutamiseks.

30. juunil kohtus Kalm Iuridicumis kolleegidega õigusteaduskonnast ning 1. juulil TÜ Tallinna esinduses juristide ja nende esinduskogudega, et selgitada ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning arutada õigusõppe ja -teaduse tuleviku üle.

Rektor kinnitas, et hindab kõiki argumenteeritud mõtteid ja ideid, kuidas ülikooli muutuva juhtimise ja struktuuri taustal säilitada väärtust loovad traditsioonid ning usub, et neist kohtumistest on abi üksteise paremaks mõistmiseks.

«Põhikirja või mis tahes muude ülikooliga seotud küsimuste arutamine vahetult oma kolleegide ja tudengitega loob võimaluse seni vastuseta jäänud küsimuste läbirääkimiseks,» ütles Kalm. Rektor lisas, et loomulikult on ta valmis täiendavateks kohtumisteks ja reformi põhimõtete selgituseks kõigis selleks soovi avaldavates üksustes ning ülikooli koostööpartnerite juures.

1. juulil ametisse asunud senati uus koosseis peab vastavalt kehtivale põhikirjale kogunema 30 päeva jooksul alates nõukogu otsusest ja väljendama oma seisukohta kord juba vastu võetud põhikirja ning selle võimalike muudatuste osas.


Oluline teada struktuurireformi kohta

Miks on struktuuri vaja muuta?

Organisatsiooni juhtimist, hoiakuid ja struktuuri on otstarbekas muuta siis, kui samamoodi jätkamine ei toeta paremate tulemuste saavutamist. TÜ otsustuskogude liikmete enamus, kaalukas osa ülikooli akadeemilistest üksustest ja üliõpilasesindus on jõudnud seisukohale, et muutused on vajalikud: globaalse konkurentsi tingimustes tuleb ülikooli kui terviku arendamise eesmärk seada killustatud huvidest ja eesmärkidest ettepoole.

Kas muutused seavad ohtu erialade identiteedi?

Nii loodus‐ ja tehnoloogiateaduskonna kui ka paljude teiste näidete põhjal võib kinnitada, et rahvusvahelise positsiooni taga pole teaduskonna nimi. Eriala identiteedi kandjad on eelkõige sinna panustavad inimesed ning nende õppetöö ja teadusloome. Ülikoolide põhiüksused on eri riikides jätkuvalt instituudid, kolledžid ja teiste nimedega akadeemilised üksused (näiteks School of Law) teaduskondade sees.

Mis muutub teaduskonna jaoks, kellest saab instituut suures teaduskonnas?

Õppetöö toimub kolledžites ja instituutides, kus asub erialane kompetents ja vahetu vastutus ülesannete täitmise eest. Õppekavade avamise ja sulgemise ettepaneku teeb jätkuvalt instituudi või kolledži nõukogu. Õppekavade arendamine, nii nagu ka õppekavade vahelise dubleerimise ja konkurentsi vältimine, vajavad ülikoolis laiemat vaadet, eeldavad suuremat koostööd ning paremat ressursside hindamist ja planeerimist. Prioriteedid ja kvaliteedijuhtimise põhimõtted tuleb kokku leppida ja seda tehakse põhiüksustele kõige lähemal koostöötasandil.

Eelarvet koostatakse jätkuvalt eri tasanditel läbiräägitud põhimõtete alusel ja selle kinnitab ülikooli nõukogu nii nagu seni. Instituutidel on oma eelarve ja selle kasutamise õigus. Paranema peab eesmärkide seadmine, nende täitmise hindamine ning koostöö teiste üksustega. Dekaanil tuleb kindlustada ülikooli ja teaduskonna arengukava täitmine ning vahendite õiguspärane kasutamine. Uutes tingimustes on instituudi ja kolledži parim strateegia valida endale motiveeritud ja võimekas juht.

Mille põhjal eeldame, et suuremad struktuurid muudavad midagi paremaks?

TÜ on liitnud realia et naturalia valdkonnas kaks teaduskonda ja kolm teadus‐ ja arendusasutust ülikooli suurima töötajate arvuga loodus‐ ja tehnoloogiateaduskonnaks. Liitumise tulemusena on dekaani hinnangul oluliselt paremini korraldatud valdkonna õppekavade haldamine. Suhtlus ja omavaheline koostöö on läinud paremaks. Hirmud, et õppekavad likvideeritakse ja «keegi süüakse ära», pole realiseerunud. Instituudid on suuremad ja sellega on kaasnenud suurem korraldusvõime – paljud asjad enam teaduskonna tasemele ei jõua, vaid saavad paika instituudi sees.

Põhjalikumad vastused neile ja teistele struktuurireformi puudutavatele küsimustele leiab Tartu ülikooli siseveebist.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Virge Tamme

TÜ pressiesindaja

Jaga artiklit

Märksõnad

põhikiri