Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu ja TÜ psühholoogid alustasid novembris maailmas ainulaadset suurt isiksuseuuringut.

Uuringu eesmärk on selgitada välja, millised elukogemused ja geenid isiksuseomadusi kujundavad ning kuidas mõjutavad isiksuseomadused tervist. Osalema on oodatud kõik geenidoonorid, keda on praegu Eestis enam kui 200 000.

Eksperimentaalpsühholoogia teaduri Uku Vainiku sõnul on igal geenidoonoril võimalus saada enda kohta midagi uut teada ja aidata seeläbi kaasa teaduse arengule. Paremad teadmised isiksuseomaduste kohta on abiks ka juhtidele, psühholoogidele, treeneritele ja arstidele, kes võiksid anda inimeste eripäradega arvestavaid soovitusi.

„Mõnele inimesele on loomuomasem üks töö, treeninguvorm või raviviis, teisele aga hoopis midagi muud. Seega on oluline teha uuringuid, mis aitavad võimalikult täpselt välja selgitada isiksuseomaduste seoseid inimestele sobivate valikutega ja toimetulekuga eri eluvaldkondades,“ selgitas Vainik.

Peamiselt liigitatakse isiksuseomadused viide suurde rühma ehk nn suurte viisikusse: ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga rühma sees saab omakorda eristada paljusid spetsiifilisemaid omadusi.

Uuringu kaasjuhi, Edinburghi Ülikooli psühholoogia kaasprofessori René Mõttuse sõnul ootab suurem osa isiksuseomadustega seotud geenidest ja elukogemusest veel avastamist.

Uuringu veebiküsimustikku on võimalik täita kas eesti või vene keeles ning kohe pärast vastamist saavad osalejad personaalse tagasiside oma peamiste isiksuseomaduste kohta. Rohkem teavet leiab veebilehelt geenidoonor.ee/isiksuseuuring.