Vasakult: Priit Salumaa, Dan Bogdanov, Karl Kruusamäe, Kaupo Voormansik, Ott Pärna ja Heidi Kakko.
FOTO: Henry Narits, Anni Suvi

Inimkonnal on tehnoloogia suhtes suured ootused

Aktuaalne

Kui Eestis on robot tänavapildis pigem harv nähtus, tatsavad tuhandete kilomeetrite kaugusel parkides plastkerega koerad, kes tuletavad haukumise asemel jalutajatele meelde koroonakriisi ajal kehtivaid reegleid. COVID-19 on toonud kaasa lennukaid ideid, kuid tõstatanud ka küsimusi ühe või teise tehnilise lahenduse turvaprobleemide ja eetilisuse kohta.

Koroonakriisi kiuste toimus 26. mail Delta trendipäev – ajale kohaselt veebis üle kantud konverents, kus keskenduti koroonakriisist tingitud muutustele ja võimalikele tulevikuvisioonidele. Muude teemade kõrval räägiti ka tulevikutehnoloogiaga seotud ideedest ehk peeti mõttevahetust selle üle, millised muutused tekivad tehnoloogia, robootika, satelliitide ja eetika vallas.

Esimesena sõna saanud Cybernetica AS-i infosüsteemide turvalisuse osakonna juhataja Dan Bogdanov tegi kolm tähelepanekut, mis on teda koroonakriisiga seoses sütitanud. Ettekannet alustas ta meenutusega paari kuu tagusest ajast, mil paljudel tuli otsida kiiresti võimalusi kaugtööks ja koduõppeks. Uus töökorraldus tugines tihtipeale käepärastele vahenditele. Näiteks kasutati videokonverentside korraldamiseks esimesi ettejuhtuvaid lahendusi – kriteerium oli ainuüksi see, et need töötaksid. 

Ent peagi turgatas kasutajatele pähe selliste veebikeskkondade turvalisuse küsimus. „Üks enim vastakaid arvamusi tekitanud tehnoloogia oli videokonverentskõnede süsteem Zoom. Selle kiituseks tuleb öelda, et see töötab suurepäraselt, sest Zoomi ehitanud inimesed on näinud kõvasti vaeva. Küll aga selgus peagi, et seda on tehtud turvalisuse arvelt,“ kirjeldas Bogdanov.

Seejärel proovisid ettevõtted Zoomi kasutamist keelata, aga samaväärseid asendusvõimalusi polnud. „Seega põhjustas uus kriisiaja töökorraldus järeleandmisi turvalisuses,“ võttis turvalisusekspert esimese tähelepaneku kokku.

Ringiga tagasi

„Teine tähelepanek: hirmust haiguse leviku ees hakati tegema järeleandmisi ka isikuandmete kaitsmisel. Seepärast toimus palju eetikateemalisi arutelusid,“ ütles Bogdanov. Nimelt hakkasid riigid looma süsteeme, mille abil inimeste liikumist jälgida. „Journal of American Medical Association avaldas hiljuti artikli Lõuna-Korea süsteemide kohta, mis koguvad peaaegu reaalajas infot haigete inimeste kaardimaksete, mobiiltelefonide asukoha, rände, tervise jms kohta. Sel viisil toimides sooviti olla kindlad, et inimesed käituvad vastavalt riigi ootustele,“ selgitas Bogdanov. Ta lisas, et ka mõni teine riik on sarnaseid jälgimissüsteeme rakendada püüdnud, kuid mitte sedavõrd karmil viisil. Eestiski võeti andmekaitseküsimused arutusele. „Tuli ka ettepanekuid, et me peaksime isikuandmete kaitse üldmääruse koroonakriisi tõttu tühistama,“ meenutas turvaekspert. 

Tema kolmas tähelepanek võtab kaks eelmist kokku. „Kui kriis, vaidlused ja arutelud olid natuke aega kestnud, hakkas pendel tagasi liikuma,“ sõnas Bogdanov. Näiteks võttis Zoom ette süsteemi turvalisemaks muutmise. Apple ja Google reageerisid riikide püüdlustele luua rakendusi, mis aitaksid jälgida koroonaviirusega nakatunud inimeste kontakte. „Ja nad tegid huvitava lahenduse, mis hoiab isikuandmeid isegi paremini, kui riigid soovisid,“ tõi Bogdanov esile.

Mai lõpus ilmunud BBC artikli järgi pakuvad need kaks tehnoloogiahiidu arendajatele alusmaterjali, millele saab ehitada sobiliku rakenduse. Nii mõnigi riik suhtub sellesse võimalusse kahtlevalt – seega saab alles näha, kui paljud seda kasutama hakkavad. „Selge on see, et peame pärast kriisi otsima edasi tasakaalu turvalisuse, rahvatervise ja kasutusmugavuse vahel,“ kinnitas Bogdanov.

Pilt kosmosest

Ka pärast Bogdanovit sõna saanud teadur ja ettevõtte KappaZeta radari kaugseireekspert Kaupo Voormansik kirjeldas, kuidas on kriis maailma mõjutanud. Ta nentis, et ühest küljest on see muutnud ettevõtete töökorda ja sundinud leidma võimalusi kaugtööks, teisalt jällegi kujundanud suuremaid trende ja muutusi ühiskonnas.

Satelliidifotode abil võib näha, mis planeedil visuaalselt toimub. Voormansiku sõnul saab praegu informatsiooni näiteks selle kohta, kui palju on ühel või teisel lennuettevõttel lennukeid – need seisavad ju suuresti lennuväljadel. „Teine asi, mida on võimalik kosmosest näha, on õhusaaste. Keskkonnale on kriis väga hästi mõjunud – näiteks NO2kontsentratsioon Euroopa ja India suuremate linnade kohal on 2020. aasta kevadel võrreldes aastatagusega vähenenud poole võrra,“ ütles ta. Voormansiku sõnul on õhk puhtam transpordi vähenemise tõttu. „Mida aga kriis ei mõjutanud, on soojuselektrijaamad, mille saastetase on endiselt samasugune nagu aasta tagasi,“ kirjeldas teadur. 

Ohtlik töö

Delta keskuse turundusjuht Ott Pärna viis seejärel jutu hoopiski robootikale. Ta rõhutas isetoimivate masinate järjest olulisemat rolli. Seda kinnitas ka robootikadotsent Karl Kruusamäe, kelle sõnul on koroonakriis suurendanud inimeste ootusi robootika suhtes. „Kohati on robootikateadlased pidanud maadlema-võistlema ulmefilmide ja -raamatutega. Inimesed küsivad, miks mingis valdkonnas ei ole juba robotit,“ ütles ta, lisades, et eelkõige soovitakse robotite kasutamist inimesele ohtliku töö tegemisel. 

„Tooksin siin esile ühe huvitava asjaolu. 20. sajandil tekkisid robotid sellel põhjusel, et inimestel oli vaja töötada radioaktiivsete materjalidega, st nähtamatu vaenlasega. Viiruse leviku ajal oleme jõudnud suure ringiga mingil määral samasse punkti tagasi – tahaksime panna roboteid haiglatesse ja mujale, kus inimestel oleks ohtlik olla,“ väitis Kruusamäe.

Enne Kruusamäe sõnavõttu oli Ott Pärna kirjeldanud, et Singapuris liiguvad parkides robotkoerad, mis tuletavad inimestele meelde distantsi hoidmise reeglit. Kruusamäe sõnul on robotkoer ehe näide sellest, kuidas anda inimestele oluline sõnum ohutult edasi. Ta tõi veel ühe näite: „Jaapanis kohandati osa hotelle ümber, et ravida seal kergete COVID-19 nähtudega patsiente. Et minimeerida põetajate koormust, võttis kõiki patsiente vastuvõtulauas vastu robot, kes informeeris neid, millised on hotelli reeglid ja kodukord.“

Kuid robotid on olulised ka mujal. Näiteks saavad nad hoida silma peal inimestel, kes on jäänud üksi koju. „Jaapanlased on vananeva rahvastiku kontekstis mõelnud juba aastakümneid selle peale, kes abistab inimesi, kui nad on sunnitud koju jääma,“ lausus Kruusamäe. Robotid saavad pakkuda inimesele seltsi, aga ka aidata neid füüsiliselt.

Robotitest rääkides kerkivad aga esile eetika- ja andmekaitseküsimused. „Kui inimest abistab kodus robot, kogub ta paratamatult tema kohta andmeid. Kuidas neid andmed õigesti töödelda ja milliseid andmeid üldse tohib kasutada? Sedalaadi piiride tõmbamine võib lisaks õigusnormile tekitada ka eetilisi dilemmasid,“ leidis Kruusamäe.

Eeskuju teistele

Kruusamäelt sõnajärje üle võtnud tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade üks asutaja Priit Salumaa naasis keskkonnateema juurde. Talle on silma jäänud, kuidas kriisi tulekuga kadusid üldiselt arutelufoonilt ära ühiskonna vabadusega, taastuvenergiaga ja planeedi säästmisega seotud küsimused. 

„Meil on väga suur potentsiaal nende teemadega tegeleda ja neid ei tohiks kriisi käigus ära unustada,“ toonitas Salumaa. „Kui koroonakriis oli justnagu deus ex machina, mis tuli loodusest ja mille puhul me ei saanud midagi parata, siis keskkonnakriisid on ikkagi meie süü,“ sõnas ta. „Ma arvan, et praegu võiks Eesti mõelda ettevaatavalt, investeerida selle kriisi taustal, panna oma aega ja tahtmist taastuvenergiasse ja ka teadusrahastusse,“ julgustas Priit Salumaa.

Veel tõi Salumaa esile digiriigiga kogetud õppetunni. Kui teistel riikidel ilmnes kaugtööga probleeme, siis Eesti oli karantiiniks päris hästi valmis. „Minu arust ei tasu õpitut raisku lasta. Maailm peabki minema päris digitaliseerumise teed,“ sõnas ta, selgitades: „See on huvitav asi – kui liikluseeskirjad on kirjutatud mõnes mõttes verega, siis ka see kriis on tohutult elusid võtnud. Neid ei tohi raisata, vaid kasutada ühiskonna arendamiseks.“ 

Ka Salumaa toonitas, et lahendustele mõeldes peab jälgima andmekaitset ja ühiskonna väärtuste säilimist. „Hiina on küll kõige vingemalt arenev riik, aga ma ei ole kindel, kas keegi meist tahaks seal elada. Mina olen Nõukogude aja laps, aga täiskasvanuna ei oleks ma tahtnud Nõukogude Liidus elada. Praegu on parem,“ tõi ta näite.

Seejärel liiguti konverentsi tiheda ajakava tõttu edasi järgmiste esinejatega. Päeva jooksul jagati oma mõtteid väga erinevatel teemadel. Muu hulgas vaadeldi koroonakriisijärgset maailma majanduse, hariduse aga ka moetööstuse seisukohalt. Kogu konverents kestis seitse ja pool tundi ning see on järelvaadatav aadressil delta.ut.ee.

Maarit Stepanov

UT peatoimetaja

maarit.stepanov [at] ut.ee

Jaga artiklit