Tõnu Lehtsaar kinnitab, et tema ametiga käib ausus ja anonüümsus automaatselt kaasas.
FOTO: Raul Mee

Hingesegaduse korrastamise abimees

Aktuaalne

TÜ töötajate nõustaja-kaplan Tõnu Lehtsaar on selles ametis teist korda. Kui ta 2017. aastal loodud ametikohal tööd alustas, puutus ta esimesel aastal tööalaselt kokku umbes 4,12% ülikooli töötajatega.

Suurema osa 2018. aastast oli professor Lehtsaar rektori kohusetäitja, kuid pärast Toomas Asseri inauguratsiooni asus ta taas nõustama ülikooli töötajaid.

Ka sel õppeaastal võtab Lehtsaar abivajajaid vastu esmas- ja teisipäeviti.

«Kaks päeva nädalas on nõustamiseks minule paras koormus. Lood, mida ma kuulan, pole enamasti positiivsed, vaid seotud inimese eluraskustega. Peale usalduse pälvimise ning kindlate oskuste ja teadmiste peab olema veel sisemine ressurss, et saada selle taustal hakkama ka iseendaga,» nentis ta.

Töö jooksul tuleb ette, et nõustaja-kaplani jutule tulnud inimese raskused või valu jäävad väljapoole Lehtsaare kogemuste piire. Näiteks kutsuti ta hiljuti Tallinnasse rääkima vanematega, kes on oma lapse kaotanud. Kelle lapse oli viinud haigus, kelle oma õnnetus, oli ka neid, kelle laps oli võtnud ise endalt elu.

«Rääkisin hingehoidlikest rituaalidest, aga seda valu, mida nemad tundsid, ei ole ma ise kogenud. Sain neile rääkida ainult sellest, mida mina tean, ja loota, et selles on midagi, mis võiks neid aidata,» ütles Lehtsaar.

«Minu põhiline tööülesanne on nõustada inimesi nende tööprobleemides. Kui inimesed soovivad, siis võin ma neid ka nõustada usulistes ja spirituaalsetes küsimustes,» rääkis religioonipsühholoogi haridusega Lehtsaar.

Religiooniküsimusi on siiski pigem vähe. Enamasti pöördutakse selliste muredega oma koguduse või õpetaja poole.

Ülikoolis on praegu üks suurimaid muresid ülekoormuse ja killustatusega seotud tööstress. Peale selle tekib inimeste vahel konflikte. Samuti on korduvad mured kollektiivi mõne n-ö keerulise inimese pärast.

«Keeruliste isiksuste teema puudutab eelkõige kesktaseme juhte, kes puutuvad oma alluvatega kokku tihedamini. Juhtidel kulub sellise töötaja ja tema ümber tekkivate probleemidega tegelemiseks väga palju aega. Olen näinud lausa olukordi, kus ühe inimesega seotud mured matavad juhi enda alla,» tõi Lehtsaar näite.

Võrreldes 2017. aastaga on taandumas struktuurimuudatuste järellainetus. Ülikooli struktuurireformi ajal tekitasid muutuvad tööülesanded ja identiteet paljudes segadust. Nii mitugi otsis selle lahendamiseks abi nõustajalt-kaplanilt.

Kindel anonüümsus

Suurem osa töömuredest taandub enamasti üldinimlikele teemadele.

«Koolis õpetati mulle, et inimesed tulevad nõustaja juurde põhiliselt kolme motiiviga: anna mu probleemile sisuline lahendus, kinnita, et ma olen teinud kõik õigesti, või mine pane sellele idioodile aru pähe. Sageli on see ka tõesti nii.»

Lehtsaart on üllatanud, kuivõrd erinevalt mõistavad osalised sama olukorda või kui erinev on nende arvamus. Psühholoogi elu teeb see aga huvitavaks, sest kuidagi tuleb kokku saada suur pilt, kuhu mahuvad ära kõik faktid ja tunded.

«Kui saan aru, et minu juurde on tulnud sama mure teine osaline, ei reeda ma esimest vestluskaaslast. Igasuguse suhtenõustamise reegel on see, et ei tohi otsustada probleemi üle ühepoolse hinnangu põhjal. Kõige ideaalsem on olukord, kus tullakse minu juurde koos: mõlemad inimesed saavad aru, et neil asi krigiseb, ja püüavad leida koos lahenduse. Seda juhtub aga kahjuks harva,» rääkis Lehtsaar.

Vahel uuritakse, kas võib ikka rääkida ausalt ja ega tema kabinetist lähe traadid otse rektoraati. Professor kinnitas aga, et kõik visiidid jäävad anonüümseks. Personaliosakonnale edastab Lehtsaar statistika jaoks vaid vastuvõtul käinud inimeste või tema külastatud üksuste arvu.

Ka neutraalsus on üks oluline nõustajaameti omadus. On olnud juhuseid, kus kurdetakse konflikti üle mõne professori hea sõbra või kolleegiga. Siiski jääb see, kes ja mis murega tema jutul käis, tema ja abivajaja vahele.

Kui mure on iseloomult kollektiivne, mitte isiklik, saab Lehtsaar minna ka üksusesse kohale, et aidata saada sisesuhetes selgust.

Abi saab alati

Lehtsaare sõnul talle tavaliselt kirjutatakse ja üha rohkem ka helistatakse. Inimene kirjeldab oma muret ja lepib kokkusaamiseks kokku sobiva aja. Vahel räägitakse oma mure ära kohe telefonis. On ka neid, kes koputavad Lehtsaare uksele, ning kui on parasjagu vaba hetk, istuvad ja räägivad oma loo ära.

«Moodsa maailma häda on selles, et kuigi meie ümber on palju inimesi, ei ole inimestel sageli kedagi, kellega rääkida. Nad on üksildased. See puudutab eriti juhikohal inimesi, sest neil ei pruugi olla sama taseme kolleegidega head klappi, alluvate või ülemuse juurde ei saa aga oma muredega minna,» seletas Lehtsaar.

Mõnikord on juhtunud ka nii, et inimene tuleb Lehtsaare kabinetti, räägib oma mure ära ja lahkub rahulolevana, ilma et nõustaja-kaplan oleks ise suurt midagi öelnud. Lehtsaar tõdes, et tema ülesanne ei olegi anda otseselt nõu. Nõustamine tähendavat inimese aitamist nii, et ta ise sõnastab oma probleemi ja lahendused.

«Vahel ei oska inimesed midagi küsidagi. Aga me teame ka oma argielu põhjal, et kui saad kellegagi lihtsalt rääkida, hakkab parem. Ma julgen loota, et sisemisest segadusest saab minu abiga väiksem segadus või heal juhul lausa suurem selgus,» rääkis ta.

Professor loodab, et tema töökogemus ülikooli eri tasemega administratiivsetel ja pedagoogilistel ametikohtadel teeb inimeste mõtetest ja tunnetest arusaamise lihtsamaks.

«Ülikooli maailm on minu maailm: ma tunnen seda ja see meeldib mulle väga. Tartu Ülikool on mulle väga oluline. Ma ei tahaks nõretada paatosest, aga arvan, et võin öelda, et ma armastan ülikooli. Muutusterikkal ja heitlikul ajal pakkuda teistele abi ongi minu viis ülikooli teenida,» ütles Lehtsaar.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit