Arengukava teisel seminaril keskenduti teaduse mõjule

Uudis

19. veebruaril toimus raamatukogus ülikooli arengukava 2020–2025 teine seminar. Arutelul vahetati loovaid ideid teadusega seotud teemadel.

Kahes aruteluplokis käsitleti teadlaste akadeemilist karjääri, ülikoolist eemale mineku ja tagasituleku võimalusi, teadusraha taotlemist, tenuuri ja teaduse mõju. Igal teemal pidasid ettekande ülikooli töötajatest asjatundjad.

Molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson võrdles oma ettekandes praegust korralist professuuri tenuuriga. Tema sõnul neil suurt vahet ei ole. Igalt teadlaselt oodatakse kõrgetasemelist teadustööd, õppetööd ning panustamist majandusse ja ühiskonda.

Sel teemal väärib Petersoni hinnangul põhjalikumat arutelu küsimus, kuidas tagada noorte inimeste motivatsioon astuda teadusrajale.

Makroökonoomika professor Raul Eamets tõdes, et tasakaal alus- ja rakendusteaduste vahel on paigast nihkunud. Eesti konkurentsivõime paraneks siis, kui hariduses tehtaks konkreetseid muudatusi. Seda eesmärki aitaks saavutada «õmblusteta» haridussüsteem, kõrghariduse konsolideerimine, teaduse ja innovatsiooni kasutamine riigi kaitsevõime suurendamisel, erasektorile stabiilse keskkonna loomine ja tark rändepoliitika.

Teadlased vajavad kindlustunnet

Ülikooli nõukogu esimees Ruth Oltjer rääkis ettevõtlusresidentuurist ja rõhutas, et ülikool peab teadlaste uuenduslike ideede kaudu majanduse arengusse praegusest palju rohkem panustama.

«Eesti teadlaste ja ettevõtjate koostöö on meie ainus kestev konkurentsieelis, mida keegi ei saa kunagi ära võtta. Rõõmsatel ja enesekindlatel teadlastel on siin oma kindel roll,» ütles ta.

Praegu on teadlase minek ettevõtlusesse topeltrisk, sest selleks tuleb lõpetada leping ülikooliga. Ettevõtlusresidentuur võimaldaks peatada ülikooliga sõlmitud lepingu ja proovida kätt ettevõtluses. Nii säiliks võimalus ülikooli naasta ja teadlastel oleks tuleviku suhtes suurem kindlustunne.

Moodsa populatsioonigeneetika vanemteadur Mait Metspalu rääkis teadusbürokraatiast, mis on teadlaste jaoks üks suuremaid muresid. Kuna teadlasi on palju ja teadusraha vähe, tuleb rahasaajad millegi alusel välja valida.

Kui raha jagatakse seni tehtud töö tulemuste põhjal, jäävad uued tulijad saajate hulgast välja. Üks võimalus on panna võistlema teadusideed, et valida nende hulgast parimad. Grandi saamine eeldab aga põhjalikku aruandlust, mis võib omakorda tekitada usaldamatuse õhkkonna.

Analüütilise keemia vanemteadur Ester Oras tõi näiteks, et ERC grante taotlema ei motiveeri teadlasi ainult raha, vaid ka siiras teaduslik huvi, unistamine ja toetav kogukond.

Teadusraha leidmise küsimused

Praktilise filosoofia professor Margit Sutrop avaldas aga arvamust, et praegune suurim mure on hoopis see, et ei teata, millele peaks teadusraha kulutama. Tavainimesed ei tunne teadust ega selle väärtust ja ühiskonnas puudub konkreetne kokkulepe, miks üldse teadust rahastatakse.

«Kui toetame vaid väheseid tugevaid, siis mis saab teadusele tuginevast kõrgharidusest? Kvaliteetse teaduseta ei saa olla kvaliteetset (kõrg)haridust. Kui meil pole raha, et toetada teaduse tegemist igal alal, kus anname kõrgharidust, siis peaksime piirama kõrgharidust ja jätkama selle andmist vaid valitud aladel,» rääkis Sutrop.

Tema sõnul ei seisne teadmiste rakenduslik väärtus vaid nende majanduslikus väärtuses. Näiteks humanitaarteadused toovad palju sellist kasu, mida me sageli ei oska märgata. Toetada tuleks nii neid suundi, mis on vajalikud eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikuks arenguks, kui ka neid, mida on tarvis Eesti majandusliku konkurentsivõime kasvatamiseks. Kindlasti tasub toetada ka rahvusvaheliste grantide saamise võimekust.

Grandikeskuse juhataja Taivo Raud rääkis sellest, kuidas saab teadlane Euroopa partnerluses osaledes ise endale turgu luua. Euroopa Liidu teaduse raamprogrammides on järjest kasvanud üksiktaotlejate meetmed ning suuremahulised era- ja avaliku sektori partnerluse projektid.

Grandikeskus saab partnerlusprojektidega liitumisel pakkuda tuge, aga eelkõige on vajalik teadlaste aktiivne osalemine partnerluses. See on hea võimalus saada lisaraha teadus- ja arendustööks, leida uusi koostööpartnereid Euroopa tippülikoolidest ja ettevõtete seast ning saavutada suurem nähtavus.

Teadusprorektor Kristjan Vassil kinnitas, et praeguse teadusleppe eesmärk on viia teadus- ja arendusinvesteeringute senine üsna aeglane kasv kiiremale tõusuteele.

«Praegu saavutatud kokkulepe tagab selle, et kolmel järjestikusel aastal peaks lisanduma teadusesse 47 miljonit eurot. Sellist kasvu ei ole varem nähtud,» ütles Vassil.

Järgmisel arengukava aruteluseminaril, 11. märtsil on põhiteema õpe ja kõrgharidus; 1. aprillil räägitakse ülikooli rollist ühiskonna teenimisel ning 15. aprillil tuleb arutelu alla tasuline kõrgharidus.

Jaga artiklit