11. juunil esitleti elektroonilist kõrgkooliõpikut «Rakubioloogia», mis on esimene mahukas seda teemat laialt käsitlev algupärane eestikeelne väljaanne.
Raamatu üks autor, TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et algusest saadik oli mõte koguda seda õpikut kirjutama kõik, kes Eestis rakubioloogia alal ühel või teisel moel tegutsevad.
Tartu Ülikooli keemia doktorant Sander Ratso lõi uudse tehnoloogia, mille kasutuselevõtt lööks ülikallite kütuseelementide hinna alla ja muudaks need kõigile kättesaadavaks laiatarbekaubaks.
Tulemusrikas teadustöö
Ratso magistritöö tulemused avaldati kolmes rahvusvahelises teadusajakirjas ja uurimus sai möödunud aastal üliõpilastööde riiklikul konkursil esimese koha.
21. märtsil valiti doktorantide vahel korraldatud võistlusel välja parim ettekanne, mis esindab Tartu Ülikooli Coimbra Grupi rahvusvahelisel konkursil «Teadus kolme minutiga».
Oktoobri alguses on ülikooli peahoone senati saali kogunenud mõniteist inimest Kadi Lubja doktoritöö kaitsmisele. Seinal rippuvate maalide rangeilmeliste rektorite pilkude all sätivad nõukogu ja muidu huvilised end U-kujulise, punaseks viimistletud tammespoonist laua taha. Reportaaž väitekirja kaitsmisest.
Selleks, et rasedusest teada saada, on kõige kiirem ja lihtsam viis osta apteegist rasedustest. Teadlased töötavad praegu aga selle nimel, et sama loomulikuks kui koduskasutatav rasedustest, muutuks ka suguhaiguste kiirtest.
Ettevõte SelfDiagnostics hakkas seitse aastat tagasi koostöös Tartu ülikooli ja professor Ülo Langeli kaudu Stockholmi ülikooliga välja töötama suguhaiguste kiirtesti, mille abil on võimalik kodus teada saada, kas inimene on nakatunud suguhaigusesse või mitte. Firma eesmärk on välja töötada prototüüp ja tuua seejärel esimene kiirtest turule.
Maikuus kuulutas teaduste akadeemia välja järjekordse doktorantidele mõeldud kolme minuti loengu videokonkursi.
Võistluse eesmärk on suurendada praeguste noorteadlaste valmisolekut ja motivatsiooni teadust populariseerida. Selleks püütakse üles leida noored teadlased, kes suudavad võimalikult laiale sihtrühmale oma doktoritöö teema kolme minuti jooksul haaravalt selgeks teha.
Oleme Eesti vabariigi 98. aastapäeval jõudnud olukorda, kus kõikjalt paistab mure, kas me sellist Eestit tahtsimegi, ja et see, mis meid siia on toonud, ei vii enam edasi. Samas on tõsi, et nii hästi kui praegu pole eestlased kunagi varem elanud, maailm pole kunagi nii kergelt koju kätte tulnud ega vaid hiirekliki kaugusel olnud.
Eesti aasta teadusfotograafiks valiti Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann, kelle võidukas teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all.
Teadus on Euroopa kultuuri lahutamatu osa, mille edasiandmiseks sageli sõnadest ei piisa. Seepärast on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud oskus näidata teadust läbi pildikeele.
Eesti arengu võti peitub teaduspõhises ettevõtluses. Tartu ülikooli tippteadlased ja Euroopa tasemel taristu on soodne kasvulava uuendustele. Just seetõttu peame endilt küsima, kas teadus, mida viljeleme täna akadeemias, on kasulik meie elanikkonnale ja riigile?
Tehnoloogia ja eetilised valikud on alati käinud käsikäes. Alates ajast, kui leiutati esimene ratas, kuni tuumapommideni, on iga uue tehnoloogilise saavutuse juurde kuulunud küsimus, kuidas seda peaks kasutama.
