Siim Uhtjärv
FOTO: erakogu

Missugust teadust vajab Eesti riik?

Essee

Eesti arengu võti peitub teaduspõhises ettevõtluses. Tartu ülikooli tippteadlased ja Euroopa tasemel taristu on soodne kasvulava uuendustele. Just seetõttu peame endilt küsima, kas teadus, mida viljeleme täna akadeemias, on kasulik meie elanikkonnale ja riigile?

Kahekümne esimese sajandi algus on vaieldamatult täis väljakutseid. Oleme heaoluriigina saavutanud teatava arengutaseme, kuid nüüd pannakse meie väärtuseid nii poliitiliselt kui ka majanduslikult proovile. Oleme sunnitud oludega kiiresti kohanema. Riikide majandused on üleilmselt omavahel läbipõimunud ning Euroopa Liidu ülene kliima mõjutab igat liikmesriiki. 

Eesti üks olulisemaid majandussektoreid on töötlev tööstus, mis annab suurima panuse SKT-sse. Swedbanki andmetel on selle majandusharu ekspordi- ja ka tootmismahud aasta jooksul drastiliselt langenud. Mis ei tohiks tulenevalt poliitilisest olukorrast olla kellelegi üllatav. 

Üksnes jaekaubanduse müügimahud on jäänud muutumatule tasemele. Seda olukorda peegeldab üleüldine linnapilt, kus viimasel ajal kerkib suuri kaubanduskeskuseid nagu seeni pärast vihma. Probleem jaekaubandusega seisneb aga selles, et peale töökohtade ei loo selline ettevõtlus majandusse peaaegu mitte mingisugust väärtust. Eriti teaduspõhise uuenduslikkuse vaatevinklist. Müük võib ju tehniliselt toimuda geograafilisest piirkonnast ükskõik, kus. 

Eesti jaemüügis on suur osakaal välisettevõtetete toodangul, mille tarbijakeskne teadusinno­vatsioon ja arendustöö leiab aset välismaal, kus seda teevad välismaa teadlased. Otsene kasutegur Eesti teadusinnovatsioonile ja ühiskonnale on olematu. On oluline just, et teadusinnovatsioon sünniks Eestis ning jõuaks sihtgrupini, kas siin või välismaal. See annab meie endi teadlastele vägagi kindla väljundi majandusarengus.

Teadus ettevõtlusesse

Põhilise tähtsusega on asjaolu, et teadus ja uuenduslikkus jõuaks Eesti ettevõtlusesse. Seda siis kas ülikooli ja ettevõtete koostöö või teadlaste algatatud ettevõtte näol. Väikese Eesti puhul on eriti oluline see, et teadus ja uuendused lahendaksid mõnda kindlat probleemi ja muudaksid siinsete inimeste elu paremaks. 

Kuidas siis soodustada akadeemilise teaduse ja uuenduslikkuse siiret erasektori ettevõtlusesse? 

Esiteks tuleb mõista, miks me üldse teeme teadust. Meie soov võib olla mõista elu unikaalseid vaatekohti ja seetõttu on meie uurimisobjekt eriomane detail mõnes keemilises reaktsioonis. Kulutame kümneid aastaid pisiasja uurimiseks, et mõista selle reaktsiooni suuremat pilti. Avaldame mitmeid publikatsioone ning meid tsiteeritakse akadeemilises maailmas. Teostame enda akadeemilisi ambitsioone. Kuid riigi arengu vaatevinklist on ainult üks mure: meie uurimisobjektil ei pruugi olla mitte mingisugust praktilist väljundit ühiskonnale.

Ühiskonna vajadused

Riigi seisukohalt on oluline, et meie enda teadlase töö viiks kindla uuenduseni, mis lahendab sihtgrupi probleemi. Tähtis on, et uurimisobjekt viiks patendi või litsentsini. Mait Raava tõi detsembrikuu Postimehe arvamusloos välja, et kuigi uuenduste üksiknäitajates oleme head, siis Euroopa riikide innovatsiooniindeksis on meil juhtivatest riikidest nagu Šveits ja Rootsi kahekordne mahajäämus.

Lisaks langesime uuenduslikkuse koondindeksis eelmisel aastal 6,6%. Kõrvutades end patentide ja litsentside eksportkäibes juhtivate riikidega, saame järeldada, et oleme mahajäänud ja meil tehtav teadus ei toeta uuenduslikkust ettevõtluses.  

Tuleb ka mõista, millised on ühiskonna tegelikud vajadused ja valida vastavad uurimis­objektid. Ideaalses maailmas oleks riigi arengu seisukohalt kasu teadlastest, kes suudavad tajuda turuvajadust ning valida uurimisobjekte vastavalt sellele. Siin on suur abi akadeemia ja erasektori koostööst. Kõrgtehnoloogilised ettevõtted on need, kellel on kõige parem ülevaade inimkonna vajadustest, tootmisprotsessidest ja teadusest. 

Ülikooli ja ettevõtte koostöö

Näiteks pole ravimifirmad võimelised testima ravimeid, kuna puuduvad korralikud katsemudelid. Seega on teaduslik mahajäämus just testmudelites. Selles valdkonnas saaksid ettevõte ja akadeemia ühendada käed ning töötada lahenduste kallal. Vajaduste lahendamine ei pruugi alati muidugi õnneks minna, sest elusteadus on keerukas ning kontroll tulemuste üle võimatu. Isegi kui proovitakse luua uusi antibiootikume, siis pärast pikka arendusperioodi ei pruugi tulla konkreetset tulemit. 

Tartu ülikooli teadustaristu on Euroopa tasemel, siin töötavad tippteadlased, kuid ometi on bioteaduse valdkonnas ettevõtte ja ülikooli koostöö puudulik. Kas Eestis puudub vastav sektor või on probleemid iganenud mõttemaailmas, mis vastandab kaubanduslikku kapitalistlikku ettevõtlust ning hard-core teadust? Tartu ülikooli teaduserialad peavad muutuma atraktiivsemaks nii Eesti kui ka välisettevõtetele. 

Kolmandaks, maast madalast tuleb soodustada teadlaste ettevõtlikust. Oluline on arendada teadlastes ettevõtlikkuse mõttelaadi. Seda saab teha juba ülikooli õppekavasid koostades, erialaklubides, ettevõttepraktikatel. Eesmärk on aidata noorteadlastel ühiskonda laiemalt näha. 

Mitmetes ülikoolides (näiteks Kopenhaagenis) võib leida magistriõppekavu, mis sobitavad endas kokku nii bioteaduste erialased ained kui ka majanduse loengud. Õppejõud on nii teadlased kui ka majandustaustaga inimesed, kes töötavad kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes. Selline lõiming loob teadlasele hea aluse suundumaks ettevõtlusesse ning loomaks teadusinnovatsiooni kaudu väärtust. Peale selle soodustab selline lähenemine ettevõtlusega alustamist ja uurimisobjektide ühiskonnakasumlikku valimist. 

Kui meie teadlased lahendaksid siinsete inimeste konkreetseid probleeme uuenduslike lahenduste abil, siis oleks sellel ka positiivne mõju tuleviku noortele teadlastele. Globaalses maailmas üles kasvanud noortel on hoopis teistsugused väärtushinnangud kui vanemal põlvkonnal. Noored, kes on kasvanud üles ajal, mil idealiseeritakse edukust ja panust maailma heaollu (nt Elon Musk, Bill Gates), on ka rohkem innustatud inimeste elu muutma kui kasumit teenima.

Siim Uhtjärv

TÜ biomeditsiini eriala magistrant

Jaga artiklit

Märksõnad

teadus, ettevõtlus