TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis valminud keeleteaduslik kaardimäng „LOoOM“ ehk „Leia oma loom“ annab võimaluse avastada loomanimetuste kirjut maailma.

Eesti keele mängulisusest ja ajaloost inspireeritud kaardimängus „LOoOM“ on 30 sõna- ja 60 teabekaarti. Sõnakaartidel on kirjas tänapäevased loomanimed, teabekaartidel on nende paariliste leidmiseks esitatud aga mõistatused, vasted eesti murretes, lähisugulaskeeltes, mitme sajandi taguses gooti kirjas või häälduspärases kirjapildis, mille järgi tuleb loomanimetus ära tunda. Mängu võib mängida mitut moodi: sõnakaarte kogudes või teabekaartidelt loomapaare leides.

Lisaks on kaasas brošüür, kus tutvustatakse lühidalt vana kirjakeele põhimõtteid ning räägitakse näiteks mängus kasutatavate murdesõnade häälduspärasest üleskirjutamisest ja sugulaskeeltest. Mäng sobib kõige paremini alates 12. eluaastast.

Mängu ühe autori, eesti fonoloogia teaduri Külli Prillopi sõnul on kolmekordne o mängu nimes loominguline, aga see pole nii ainult nalja pärast, vaid viitab ka teaduslikule taustale: eesti ortograafia otsingutele 19. sajandil.

„Tolleks ajaks välja kujunenud saksapärane kirjaviis ei tundunud kirjameestele enam sobiv, sest ei võimaldanud edasi anda eesti keele erinevaid häälikupikkusi. Näiteks siin polle kolli võis tähendada kas siin pole koli või siin pole kolli ja seda, kumba varianti kirjutaja silmas pidas, ei saanud kirjapildi järgi kuidagi kindlaks teha,“ rääkis Prillop.

Mõned saksa kirjamehed soovitasid eristamiseks kasutada kolmekordseid tähti, nii et näiteks koli kirjutataks endistviisi saksapäraselt kolli ja kooli samuti saksapäraselt koli, aga kollid hoopis kolme l-ga: kolllid. Tänapäevasele kirjaviisile, mille järgi lühikesi häälikuid märgitakse enamasti ühekordsete ja pikki kahekordsete tähtedega, mindi üle 19. sajandi teisel poolel. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor Mihkel Veske soovitas aga kõiki kolme väldet kirjapildis eristada. 1873. aastal ilmuski Saaremaal aabits, mille õpetuse järgi tulnuks kirjutada siiin pole kollli.

Mängu autorid on eesti fonoloogia teadur Külli Prillop ja läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik. Mängu kujundas Maarja Roosi Tartu Ülikooli kirjastusest.