Esimese saja sõjapäevaga on oma kodudest sunnitud lahkuma olnud enam kui 12 miljonit ukrainlast.
FOTO: Pixabay

Eestisse varju: Ukraina sõjapõgenike lood

Uudis

Maikuus hakati TÜ kultuuriteaduste instituudis koguma ja uurima sõja eest põgenenud ja Eestisse jõudnud ukrainlaste lugusid.

Projektiga „Eestisse varju: Ukraina sõjapõgenike lood“ soovitakse toetada ukrainlaste kultuurimälu hoidmist, samal ajal kui nende riik elab läbi ühiskondlikku ja inimlikku katastroofi. See võimaldab tutvustada avalikkusele ukrainlaste lugusid ja elukogemust, aidata neil Eestis paremini kohaneda ja leida kontakte siinsete inimestega.

Projekti juht, kultuuriteooria kaasprofessor Leena Kurvet-Käosaar on pikka aega uurinud Balti riikide 1941. ja 1949. aasta massiküüditamisi kajastavaid eluloolisi allikaid, keskendudes küüditamise traumaatilisele mõjule ja sellega hakkamasaamise viisidele. Tema sõnul aitab küüditamiskogemuse ja laiemalt nõukogude režiimi repressioonikogemuse kirjalik vahendamine kogetuga paremini toime tulla.

„Raskeid kogemusi läbi kirjutades võib nende kahjustav mõju leeveneda. Vahetust kogemusest kirjutades saab rasket eluperioodi analüüsida ja leida viise, kuidas paremini toime tulla. Kirjutamine ise võib mõjuda rahustavalt ja korrastada mõtteid. Kirjutamise toetavale ja lohutavale potentsiaalile toetub ka ukrainlaste lugude kogumise projekt,“ rääkis Kurvet-Käosaar.

Üksikisiku kogemuse vahendamine ja analüüs trauma-, eluloo- ja sundrändeuuringute raamistikus aitab muu hulgas rahvusvahelisele teadusavalikkusele teadvustada selle uurimisteema olulisust ning algatada uusi uurimisprojekte, et aidata sõjakogemusega paremini toime tulla. Muu hulgas võib arendada eluloo- ja loovkirjutuse meetodeid ning kohandada neid Ukraina vajadustega.

Projekti üks eesmärk on saada ülevaade Eesti uuest rändesituatsioonist ning dokumenteerida Ukraina sõjapõgenike arusaamu Eesti ühiskonnast, kultuurist, loodusest, inimestest, keelest ja muust. „Praegune põgenikekriis muudab tugevalt paljusid tänapäevaseid arusaamu migratsioonist ja sellega toimetuleku viisidest nii pagulaste kui ka vastuvõtvate riikide seisukohast,“ selgitas Kurvet-Käosaar.

Töörühma kuulub ka TÜ ukrainlastest üliõpilasi, kes pakuvad peamiselt ukrainakeelses projektis keeletuge. Töörühm suhtleb omavahel nii ukraina, eesti kui ka inglise keeles. Üks töörühma liikmetest, luuletaja ja tõlkija Katja Novak ütles, et sõjapõgenike mälestused võivad haihtuda, kui keegi neid säilitada ei aita. „Mälestusi ei tohi maha kanda, ei tohi peljata. Need seovad meid oma maaga, kus me ka ei oleks. Aitan oma tööga kaasa sellele, et eesti inimesed kuuleksid Ukraina sõjapõgenike kogemustest ja lugudest,“ rääkis Novak.

Kogutud lood jõuavad avalikkuse ette projekti kodulehe, seminaride ja töötubade kaudu. Projekti „Eestisse varju: Ukraina sõjapõgenike lood“ raames on plaanis teha koostööd teiste samalaadsete rahvusvaheliste uuringute ja projektidega.

Universitas Tartuensis

Jaga artiklit