Projektijuht Janika Hango ja konsultant Merle Soosaar paljastavad, et tegelikult on keskus neljapäeviti lahti kella 18-ni. See annab võimaluse ka neile inimestele, kes tööpäeva sees keskusesse tulla ei saa või ei jõua.
FOTO: Andres Tennus

Välismaalaste teenuskeskust oodati Tartusse kaua

Aktuaalne

21. augustil avas uksed Tartu Welcome Centre ehk Tartu välismaalaste teenuskeskus, mis pakub uussisserändajatele nõu kohanemisega seonduvates igapäevaelu küsimustes.

Tartu Welcome Centre

  • Asub TÜ peahoone vastas aadressil Ülikooli 17.
  • On avatud esmaspäevast reedeni kella 9–16 (neljapäeviti kuni kl 18).
  • Koduleht asub aadressil tartuwelcomecentre.ee.

Tartu Linnavalitsuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli algatusel loodud keskus on mõeldud kõikidele Tartusse ja Lõuna-Eestisse elama asuvatele välismaalastele. Vahet pole, kas välismaalane tuleb siia tööle või õppima või on mõne sellise inimese pereliige, abi antakse kõigile uutele elanikele.

Keskuse projektijuht Janika Hango ütles, et Tartu Ülikooli rahvusvaheline seltskond kasvab pidevalt: iga aastaga tuleb välistöötajaid ja -üliõpilasi juurde. Lisaks on Tartus ja selle ümbruskonnas rohkesti ka mujal töötavaid ja õppivaid välismaalasi.

«Kui ülikooli tuleb tudeng või õppejõud, on elementaarne, et ülikool toetab teda akadeemilise elu asjus. Inimestel on aga ka palju igapäevaelu puudutavaid küsimusi, mida alati kolleegidelt küsida ei tihka. On lihtsam, kui on neutraalne koht, kus keegi ei päri, kes sa oled ja kust sa tuled, vaid saad lihtsalt oma küsimusele vastuse,» rääkis ta.

Hango sõnul on tähtis, et peale välismaalaste endi oleks keskuse tegemistega kursis ka ülikooli eestikeelsed töötajad ja üliõpilased. Kui mõni välismaalane pöördub nende poole teemaga, mille kohta neil piisavalt teadmisi pole, oskavad nad küsija kohe julgelt teenuskeskusesse saata.

«Kui inimene on oma esimesele küsimusele vastuse saanud, võib selguda, et tegelikult on tal tekkinud veel teine ja ka kolmas küsimus. Keskuses saavad inimesed tavaliselt julgust juurde ja küsivad neid asju, mis alguses mõtteski polnud, aga mida tahaks siiski kangesti teada,» tõi Hango näiteks.

Lõpuks olemas

Aastaid küpsenud mõtte teostumine rõõmustab nii välismaalasi kui ka kohalikke, kes saavad nüüd uusi kolleege ja sõpru lihtsamini aidata. Juba esimestel kuudel on keskusest abi saanud sajad inimesed väga mitmesuguste küsimustega.

Ülikoolide töökorraldusest tingituna on kõige kiirem aeg varasügisel ja hilistalvel, mil algab uus semester ja linna saabub palju uusi inimesi. Uues kohas alustades on suureks abiks, kui keegi seletab lahti igapäevaseks hakkamasaamiseks vajalikud teemad.

Näiteks on vaja kiiresti teada, kuidas toimib kohalik ühistransport, kust ja kuidas saada bussikaart, kohalik pangakaart, tudengistaatust tõendav kaart vm. Kui algus on tehtud, muutuvad küsimused juba põhjalikumaks ja keerulisemaks.

Erinevalt lühemaks ajaks õppima tulnud üliõpilastest valmistavad doktorantidele ja töötajatele sageli muret ka perega seotud küsimused. Kaaslane võib vajada abi töö ja keelekursuste leidmisel, lastele on vaja lasteaia- või koolikohta. Vahel on tarvis nõu anda selleski, kust või kuidas leida sobivam elukoht.

«Paljudele küsimustele on internetis vastused olemas, aga välismaalased ei tea täpselt, kust mida otsida. Tihtipeale on veebilehtede ingliskeelsed osad tõlgitud ammu ja seal olev teave on praeguseks ebatäpne või vananenud. Meie saame elu lihtsamaks teha sellega, et anname mõtestatud vastused ühes kohas,» ütles Hango.

Kui keskuse töötajad leiavad mõnelt veebilehelt uuendamata teavet, annavad nad sellest ka lehe haldajale teada. Nii aitavad nad veelgi kaasa sellele, et uute tartlaste jaoks oleks internetiavarustes vähem segadust tekitavat.

«Selle töö teebki põnevaks asjaolu, et iga uus küsimus ei tee targemaks ainult küsijat, vaid ka meid endid. Saame vastuseid otsides teada palju uut ja kasulikku, mis teeb järgmistele küsijatele vastamise taas lihtsamaks ja kiiremaks,» kiitis Hango huvitavat tööd.

Peale selle, et keskus aitab nõu küsima tulnud inimesi kohapeal ning vastab veebilehe ja Facebooki kaudu või e-kirja teel esitatud küsimustele, korraldab see ka igakuiseid kohanemisseminare. Neist võivad osa võtta kõik välismaalased, olenemata sellest, mis põhjusel või millisel alusel nad Eestis viibivad.

Kasulikud seminarid

Oktoobrikuisel seminaril räägiti lähemalt kultuurišokist ja sellega toimetulemisest. Võõrasse riiki elama asumine võib tekitada palju segadust, millega uustulnuk alati arvestada ei oska.

See võib olla seotud nii kohalike teistlaadi harjumustega kui ka teistsuguse ilmastikuga. Lõunamaalasele võivad meie pimedad sügised ja isiklikku ruumi vajavad eestlased mõjuda lausa heidutavana.

Novembri kokkusaamisel on plaanis teha helkureid ja küpsetada karaskit.

Keskuse ruumides toimuvad ka riiklikud kohanemisseminarid. Neil on oodatud osalema kõik elamisloaga välismaalased, kes on Eestisse saabunud viimase viie aasta jooksul. Paljud üliõpilased aga selle programmi sihtrühma ei kuulu, sest nad viibivad Eestis mõnel muul alusel kui elamisluba.

Samuti toimuvad keskuse ruumides kohanemisseminarid Eestisse tööle või õppima tulnud välismaalaste abikaasadele. Riikliku kohanemisprogrammi üritused on Tartus esmakordsed.

Kõik riiklikud seminarid on eelregistreerimisega ja ka osa keskuse enda seminaridest nõuab eelregistreerimist, kuna kohtade arv võib olla piiratud. Ürituste kirjelduste juures on see alati täpsustusena kirjas.

«Kui TÜ Delta keskus valmis saab ja meie naabrid sinna kolivad, on meil ehk laienemisvõimalus. Tulevikus võiks siin olla suuremad seminariruumid ja rohkem avalikke teenuseid. Meie juures võiks olla võimalus registreerida elukoht, saada isikukood, võib-olla oleks hea pakkuda ka ametkondlikke nõustamisi,» loodab Hango.

Ta viitab, et Tallinnas on samalaadses organisatsioonis võimalik saada karjäärinõustamist. Selline võimalus võiks ka Tartus olemas olla.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit