FOTO: Andres Tennus

Anti Selart: esmatähtis on tagada järjepidevus

Aktuaalne

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks valiti keskaja professor Anti Selart, kes on viimased kuus aastat olnud ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja ning valdkonna valitsuse liige. Seega on tal hea ettekujutus valdkonna põhiküsimustest ja head koostöösidemed nii naaberinstituutidega kui ka dekanaadi töötajatega.

Anti Selarti kandidatuuri esitasid maailma keelte ja kultuuride kolledži nõukogu ning valdkonna 20 akadeemilist töötajat ühiselt. Valimistel osales 62,22% valdkonna valimiskogu liikmetest. Selarti poolt andis oma hääle 115 valimiskogu liiget, teine kandidaat Riho Altnurme sai 100 häält.

«Usun, et saan seda kogemust dekaani ülesandeid täites kasutada ja edasi arendada. Arvestades kas või hiljutist uudist meie ülikooli humanitaarteaduste kõrgetest edetabelikohtadest, on valdkonnal põhjust oma viimaste aastate töö üle uhke olla,» ütles ta.

Ülikoolipere küsimustele antud vastustes pidas Selart oluliseks valdkonna kestlikku rahastamist, erialade mitmekesisuse alahoidmist ja arendamist ning õppetöö teaduspõhisuse tagamist.

Rahanappus on eluline ja oluline küsimus kõigis valdkondades. Selarti hinnangul on dekaani võimalused üksinda selles suhtes midagi tõhusat ette võtta arusaadavalt väga piiratud.

Igal juhul on tähtis ka keerukate aegade kiuste alal hoida ülikooli mitmekesist teaduslikku potentsiaali. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on baasfinantseeringu summade sel eesmärgil kasutamiseks mehhanism olemas ning see on paaril viimasel aastal ka hästi toiminud.

Valdkonna sees tuleb panna senisest veelgi suuremat rõhku ülikoolivälisele teadusraha taotlemisele ja teistele lisaraha leidmise võimalustele.

«Küsimusi ja muresid võib esile tuua igasuguseid, aga varem või hiljem jõuab kõik raha juurde. Me ei tohi end ainult riigieelarvest sõltuvusse seada, on ka muid rahaallikaid. Meie valdkonna oskusteabe järele on vajadus nii avalikus kui ka erasektoris,» kõneles Selart oktoobri keskel toimunud valdkondlikul valimisdebatil.

Viimasel ajal räägitakse ülikoolide õppe- ja teaduskulude katmisega seoses universaalse õppemaksu taastamisest. Selle vajalikkusesse Selart ei usu. Tema meelest on tähtis tagada kõrghariduse kättesaadavus kõikidest sotsiaalsetest kihtidest pärit üliõpilastele.

«Universaalne õppemaks tooks kaasa rohkem probleeme kui lahendusi. Parem variant oleks kasutada täienduskoolituse võimalusi. Seal ei pea maksja olema tingimata õppija ise, vaid võib olla ka riik või tema tööandja. Meil on olemas võimekus pakkuda ka tasulist hobiharidust inimestele, kes on juba elus midagi saavutanud ja on huvipakkuvate teadmiste eest valmis maksma,» võrdles professor.

Selart on seisukohal, et dekaan ei tohiks olla lihtsalt ametnik. Täiskohaga dekaan, kes ei ole teiste jaoks esmajärjekorras üks kolleegidest – üks valdkonna teadlastest või õppejõududest –, ei suudaks tema meelest oma ülesandeid paremini täita. «Ideed ja algatused ei saa liikuda vaid ühes suunas, ülevalt alla,» ütles ta.

Uus dekaan lubas, et jaanuaris tööle asudes ei plaani ta kohe alustada suuri ja põhjapanevaid reforme. Tema esimene eesmärk on tagada dekanaadi töös järjepidevus juba olemasoleva meeskonna toel.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit