FOTO: Jüri Luht

Raul Eamets: meie valdkonnal on suur akadeemiline jalajälg

Aktuaalne

Sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina jätkava makroökonoomika professori Raul Eametsa jaoks on tähtis, et pooleliolevad tööd saaksid lõpule viidud. Rektoraadi tasandil tuleb tegeleda kogu ülikooli puudutavate teemadega – kaasa rääkida näiteks karjäärimudeli viimistlemisel, uue õppeinfosüsteemi täiustamisel ja eelarvepõhimõtete koostamisel.

Raul Eametsa kandidatuuri esitasid majandusteaduskonna nõukogu, õigusteaduskonna nõukogu ja valdkonna 19 akadeemilist töötajat ühiselt. Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani valimistel oli osavõtumäär 59,76%. Ainsa kandidaadi Raul Eametsa poolt hääletas 176 valimiskogu liiget.

«Minu eesmärk on see, et tekitaksime valdkondadele järgmiseks kolmeks aastaks kindlustunde. Finantsiline sõltumatus suurtest muutustest tähendaks, et nad ei peaks kogu aeg muretsema, kas tuleb mingeid erialasid kinni panna või vähem tudengeid vastu võtta,» rääkis Eamets valimiseelsel kohtumisel valdkonna töötajatega.

Valdkonnasisestes plaanides näeb Eamets endal eelkõige toetavat ja suunavat taustajõu rolli. Otseseid muutusi juhivad instituudid ise. Näiteks õigusteaduskond püüab praegu lahendada Tallinna osakonna ruumiprobleemi. Võimalikud uued kohad on välja selgitatud ja edasi uuritakse nende sobivust akadeemiliseks õppetööks. Arutelu käib ka selle üle, kuidas viia õigusteadust nendeni, kelle ei ole erialast ettevalmistust.

«Kui Tallinnas midagi uut leida või rajada, tuleb seda kindlasti teha perspektiiviga. Võimalik, et meil tekib valdkonnana vajadus õpetada seal rohkem inimesi. Kui näiteks psühholoogid või majandusteadlased soovivad pakkuda Tallinnas üheaastast magistrikava või täienduskoolitust, on ka neile ruumi vaja,» viitas dekaan.

Haridusteaduste instituut näeb praegu vaeva sellega, et õppetingimusi paremaks muuta ja kogu õpetajakoolitus kesklinna koondada. Õpetajakoolitus on prioriteetne ülikooli kui terviku, aga ka kogu riigi vaatenurgast. Kõikide plaanide õnnestumise korral saavad haridusteadlased juba kahe aasta pärast alustada uutes ruumides.

Majandusteaduskonnal seisab ees ülesanne teha Delta keskusesse kolimine enda edulooks. See, et ettevõtted tulevad ettevõtlusmajja, otse majandusteadlaste naabriks, peaks kindlasti ettevõtluskoostööd suurendama. Dekaan loodab, et kogu ettevõtlusõpe saab Tartu Ülikoolis uue hingamise.

Psühholoogide eesmärk on viia psühholoogia taseme- ja täienduskoolitus nendeni, kellel puuduvad erialased eelteadmised. Nõudlus selle järele on olemas. Skytte instituuti ootavad ees õppekavade reformid, sest praegune õppekavade seis tekkis kahe üksuse ühinemisel ja nüüd on aeg edasi liikuda. Ühiskonnateaduste instituut hakkab suurtest finantsprobleemidest jagu saama ja on olnud hea teenäitaja valdkonnaülese koostöö ergutamisel.

«Ma loodan, et ka kolledžitest tuleb häid uudiseid. Narva kolledži roll on palju laiem kui regionaalne kõrgharidus, see on sisuliselt Eesti saatkond Narvas. Ma loodan, et uus arengukava puhub sellele uue elu sisse. Ka Pärnu Linnavalitsusega on kokkulepped olemas, nii et sealsegi kolledži tuleviku pärast ei muretse ma enam nii palju kui aasta tagasi,» kinnitas Eamets.

Dekaanil on hea meel näha, et valdkonna akadeemiline jalajälg on väga suur. Valdkonna esindajad on pealinnas paljudes komisjonides ja nõukogudes ning võtavad ühiskonnas toimuva asjus tihti ka avalikult sõna.

«Eks iga valdkond peab kandma vastutust nendel aladel, millega ta tegeleb. Meie eesmärk on parem ja teaduspõhine poliitikakujundamine, kvaliteetsem õigusloome, ühiskonna analüüs ja selle taustal tehtavad targemad otsused, laiem kandepind majanduslikule analüüsile ning ettevõtlikkusele, motiveeritud ning kõrgelt haritud õpetajad, psühholoogid ja logopeedid,» loetles ta.

Uuel ametiajal on Eametsal silme ees kolm suurt eesmärki, milles ta nelja aasta pärast ka konkreetseid tulemusi loodab näha. Raskeimaks ülesandeks peab ta saavutada seda, et kõigil inimestel oleks ülikoolis hea töötada ning nad tunneksid, et see, mida nad teevad, on oluline nii neile kui ka ülikoolile.

Teine eesmärk on tõhustada, sest praegu on valdkonnas õppekavu ja -aineid tema hinnangul liiga palju. Piisavalt ei ole veel ära kasutatud valdkonna koostööpotentsiaali. Valdkonnaüleste ja instituutidevaheliste õppekavade loomine aitaks nende praegust arvu optimeerida. Kolmas eesmärk on muuta eelarvepõhimõtteid sellisel viisil, et õppes tehtavate uuenduste eest ei karistataks rahaliselt ning et instituutidel tekiks kindlustunne vähemasti järgmise kolme aasta suhtes.

«Ma ei ole kindel, et kõik need plaanid ellu jõuan viia, aga annan selleks oma parima!» lubas Eamets.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit