Hea õpetamise grandi saajad õpetavad üliõpilasi, mitte ainet

Aktuaalne

Tartu Ülikooli õppekomisjon otsustas, keda arengufondi toel 2018. aastal premeerida hea õpetamise grandiga.

Õppeprorektor Anneli Saro sõnul esitati tähtajaks 23 granditaotlust, neist seitse humanitaarteaduste ja kunstide, kuus sotsiaalteaduste, viis meditsiiniteaduste ning viis loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

TÜ õppekomisjoni otsusel said oma õpetamise sihipäraseks arendamiseks ja uurimiseks grandi Jaanika Juhanson, Terje Loogus ja Riina Reinsalu humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast, Thomas Linsenmaier, Anneli Lorenz ja Eve Parts sotsiaalteaduste valdkonnast, Miriam Ann Hickey, Jaak Jürimäe ja Urve Paaver meditsiiniteaduste valdkonnast ning Toomas Esperk, Heili Kasuk ja Marina Lepp loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Hea enesetäiendamise võimalus

Tõlkeõpetuse magistriõppe programmijuht Terje Loogus loodab granti kasutada eelkõige enesetäiendamiseks, konverentsidel käimiseks ja kirjutiste publitseerimiseks.

«Minu suur soov on külastada Aarhusi ülikooli tõlketeadlasi, kes uurivad samuti üliõpilaste vastastikust tagasisidet tõlkeõpetuses ja on seda tõlkedidaktika meetodit juba edukalt rakendanud,» tõi ta näiteks.

Terje Loogus: Kõige parem motivatsioon oma õpetamise arendamiseks on üliõpilaste rahulolu ja head õppetulemused. Halba tagasisidet ei taha ju ükski õppejõud saada, kuid hea tagasiside innustab veelgi rohkem pingutama, et õpetamine ja õppimine oleks inspireeriv ja tulemuslik.

Eve Parts: Minu jaoks tähendab hea õpetamine tudengites huvi ja motivatsiooni tekitamist, nende suunamist iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele ning seoste loomisele teooria ja reaalse maailma vahel. Hea õpetamise grant innustab tegelema sellega süsteemsemalt.

Jaak Jürimäe: Erialase süsteemmõtlemise alus ja elukestva õppe valmidus kujunevad kõrgkooliõpingute käigus ning selleks ei piisa enam ammu klassikalistest loengutest. Vaja on kasutada meetodeid, milles tudengid saaksid aktiivselt osaleda, toomata samas teaduslikku sisu ohvriks põnevatele meetoditele.

Marina Lepp: Hea õpetamine peab olema õppimiskeskne. Proovin õppejõuna oma ainetes sellega arvestada ja pakkuda sobivaid õpivõimalusi nii edasijõudnud kui ka lisatundi vajavatele üliõpilastele. Ma arvan, et üliõpilane on kõige rohkem motiveeritud õppima siis, kui ta saab end proovile panna.

Ka majandusteooria dotsent Eve Parts ütles, et grant võimaldab eelkõige osaleda õpetamisega seotud konverentsidel ja käia tutvumas teiste riikide kolleegide kogemustega.

«Grandi rahalisest poolest olulisemaks pean siiski toetust, mida pakub konsultantide ja teiste projektis osalejate kogukond,» kinnitas Parts.

Treeninguteaduse professoril Jaak Jürimäel on kavas täiendada end nüüdisaegsete aktiivõppemeetodite alal ning siduda õppetöö tugevamalt digilahendustega. Ta plaanib hakata oma loengutes ja seminarides kasutama mitmesuguseid auditooriumi kaasamise, küsitlemise ja tagasiside küsimise ja andmise süsteeme.

«Selleks, et Eesti spordi- ja liikumisteadus oleks ka tulevikus maailmatasemel ning meie õpetajad, treenerid ja teised spetsialistid suudaksid teha oma tööd kõrgtasemel, on vaja olla kursis värskeimate teadustulemustega ning seda mitte üksnes ülikooli lõpetamise hetkel. Infoajastul on väga tähtis suutlikkus ja valmisolek elukestvalt õppida – soov, huvi ja oskus end pidevalt täiendada,» rõhutas Jürimäe.

Informaatika lektor Marina Lepp soovib saadud granti kasutada statsionaarsetesse ainetesse murelahendajate lisamiseks. Murelahendaja keskkond on arvutiteaduste instituudis 2016. aastal välja töötatud keskkond, kus vihjete abil suunatakse abi vajav üliõpilane õige lahenduseni.

«Kasutame murelahendajaid kõikidel meie programmeerimise vaba juurdepääsuga e-kursustel (MOOC). Kuna need on end MOOC-ide juures õigustanud, tahaksime proovida rakendada murelahendajaid ka üliõpilaste statsionaarsetel kursustel,» rääkis Lepp.

Iga õppejõud võiks õpetamist arendada

Grandisaajad on ühel nõul, et alati saab paremini õpetada ja õppimist toetada – iga õppejõud võiks oma õpetamist arendada. Suurepärased erialateadmised ei tee kellestki veel suurepärast õpetajat. Õpetamine on oskus või kunst, mida tuleb samuti õppida. Seejuures ei tohi unustada, et ei õpetata mitte ainet, vaid üliõpilasi.

Kõik taotlejad esitasid oma õpetamise arengu analüüsi ja tegevusuuringu projekti. Grandisaajaid valides võeti arvesse kandidaatide senine tegevus õppijate toetamisel ja nende õpetamise arendamisel ning uurimise oodatav mõju õppekvaliteedile struktuuriüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandisaajad määras taotluste, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon, kuhu kuuluvad õppeprorektor, kõigi valdkondade õppeprodekaanid, õppeosakonna juhataja ja üliõpilaskonna aseesimees.

«Õppekomisjon leidis, et taotluste üldine tase oli väga hea ja kvalifitseerusid kõik taotlused. Eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projektides olid õpetamises tehtava muudatuse eesmärgid nimetatud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud. Konkurss oli tihe – otsus on põhjaliku vaagimise tulemus,» sõnas Saro.

Hea õpetamise grandile sai Tartu Ülikoolis kandideerida juba neljandat korda, kokku on grandi nüüdseks pälvinud 48 õppejõudu. Hea õpetamise grant (ingl scholarship of teaching and learning) on toetusraha õppejõule oma õpetamispraktika arendamiseks, selle tulemuslikkuse süsteemseks uurimiseks ja kogemuste laiemaks tutvustamiseks.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit