«Heidy Purga vastu paneksin võistlema Lenna Kuurma ja Saara Kadaku.»
Illustratsioon: August Varustin

Milline on ideaalne Eesti Vabariigi president?

Aktuaalne

Eesti saab peagi endale uue presidendi. Ühiskonnategelased saavad pidevalt ajaleheveergudel ja teles avaldada arvamust ühe või teise kandidaadi kohta. Andsime sõna ka tudengitele ning uurisime nende käest, mis teeb presidendist just selle õige riigipea. Lasime neil kirjeldada ka enda unistuste presidenti.

«Minu unistuste president oleks naine. Ta peaks välja nägema nagu kuninganna, aga mitte selline nagu kõik kuningannad, vaid eestipärane. Ta peaks olema väljapeetud ja tugev, kuid samas malbe ja heatahtlik. Ta võiks kanda kodumaiste disainerite riideid ja aksessuaare.

Presidendi iseloomuomadustest pean olulisteks ausust, mõistuspärasust, lahkust, sallivust ja tugevust. President peab olema ka rahvale lähedal ja kindlasti mitte üleolev. Ta võiks olla nagu nõtke imeilus ükssarv, kes tuleb iga inimese juurde ja laseb end paitada, kuid kui keegi midagi halvasti teeb, torkab ta sellest halvast inimesest oma sarve läbi.


Illustratsioon: August Varustin

Praegu on ainuke paljulubav naispresidendikandidaat Marina Kaljurand. Ta on üsna selline, nagu ma kujutan ette enda unistuste presidenti. Tegelikult polegi sugu nii oluline. Mehed oskavad ka head presidendid olla. Peaasi, et eelpool mainitud iseloomuomadused oleksid olemas.

Kuna erakonnad nimetavad oma kandidaadid alles suve lõpul, on praegu tegemist eeldatavate kandidaatidega. Mulle isiklikult meeldivad kandidaatidena Eiki Nestor, Marina Kaljurand ja kusagilt on läbi käinud ka Alar Karise nimi. Indrek Tarand ja Siim Kallas oleksid ka iseenesest toredad. Mul on muidugi kahju, et Toomas Hendrik Ilvese kaks valitsusaega on nii kiiresti otsa saanud. Ilves oli täpselt selline, nagu üks president olema peab.
Aga nagu juba öeldud, meeldib mulle praegu kõige rohkem Kaljurand ja ilmselt sellepärast, et ta tundub inimesena nii meeldiv ja tegeleb poliitikas teemadega, mis mind kõnetavad.»

Kertu Punger
riigiteaduste tudeng

 

«Minu arvates peaks president olema kindlasti nooremapoolne naine. Teda peaks olema ilus vaadata, sest ilusa naisega saavad kõik läbi ja see soodustab suhete loomist teiste riikidega. Nagu baaris tehakse naistele välja, siis äkki tehakse Eestile ilusa naispresidendi korral ka näiteks NATO kaitsekulutused välja.

Riides peaks ta käima võimalikult uhkelt ja peenelt.

President peaks olema iseloomult ehk selline tagasihoidlik, vaikne ja leplik. Karmimate asjadega siis leplik, aga tühisemate asjade puhul – eriti need, mis teda ennast ei puuduta –, vinguv, et iseloomu näidata.

Praegustel kandidaatidel pole kellelgi kõige olulisemat omadust – noorust. Presidendi mõistes on noor 40-aastane, aga tegelikult võiks saada presidendiks kandideerida ka 25–30-aastased.

Praeguseid kandideerimistingimusi silmas pidades esitaksin üheks kandidaadiks Heidy Purga. Tema vastu paneksin võistlema Lenna Kuurma ja Saara Kadaku, kes kahepeale suudaksid vanuse normi ära täita küll. Kolmas võiks olla neist poliitiliselt pisut kogenum Urve Palo. Oleks väga huvitav näha nende võistlust presidendikohale.

Samas esitaksin kandidaadiks Hannes Võrno. Ta oskab ka naist mängida.

Praegustest kandidaatidest arvan, et Siim Kallas võiks presidendiks saada. Talle sobiks ka hästi seelik selga. Kaja Kallase näol ju näeme, et sealt suguvõsast tuleb küll ilusaid naisi.»

Aleksander Pihlak
kommunikatsioonitudeng

 

«See pole küll oluline, kas ta on mees või naine. Naispresident oleks lihtsalt vahva.

Välimuselt võiks ta olla normaalne. Tal peaks olema mingi iseäralik joon – nagu näiteks Ilvesel oli kikilips –, mis eristab teda teistest inimestest. Ikka selleks, et ta oleks ka tuntud ja et Eesti president eristuks nendest tähtsatest inimestest olulistel kohtumistel. Riietuseks sobiksid hästi rahvariided.

Iseloomuomadustest on olulised ausus ja otsekohesus. Rahva seas peab ta olema tuntud ja austatud ning tema maine peab olema laitmatu. Õige president jääb ka igas olukorras väärikaks, on hea läbirääkija ja salliv.
Kuivõrd on praegustel kandidaatidel need omadused olemas, ei oska öelda. Keegi ei ole väga vastumeelne, välja arvatud muidugi Savisaar. Samas erilist meeldivust või poolehoidu ei ole mul neist kellegi vastu.

Uusi kandidaate ei oska ma välja pakkuda ning presidendiks sobiksid häda pärast kõik praegused kandidaadid, välja arvatud Edgar Savisaar.»

Anneli Rääbis
sotsioloogiatudeng

 

«Vahet pole, kas president on naine või mees. Peaasi, et oleks tark inimene.
Esinduslikel üritustel peab ta olema esinduslik, vastuvõttudel natuke vabam ja võib-olla ka veidi hipster. Ta võiks prints Williamist eeskuju võtta, kes on pidulik, aga samas igapäevane. Ei teeks ka paha, kui ta oleks välimuselt ilus.

President peab olema sõnaosav, sest ta peab palju suhtlema. Oluline on ka enesekehtestamisoskus, nutikus ja muidugi isamaalisus.

Illustratsioon: August Varustin

Ma usun, et Allar Jõksil, Marina Kaljurannal, Eiki Nestoril ja Siim Kallasel on kõik need nimetatud omadused olemas. Ise eelistan ma presidendina näha Marina Kaljuranda, sest ta on väga tark naine, suure kogemuste pagasiga. Ta on esindanud meid Venemaal ja elanud ise üle väga raskeid olukordi, näiteks Pronksiöö ajal. Samas on ta ka sõnaosav, parteitu ja naisterahvas. Eesti on valmis küll naispresidendiks!»

Heleri All
ajakirjandustudeng

 


TUDENG KÜSIB

Kas õppe lõpukuupäeva saab edasi lükata?

Teatavasti on õppekava omandamiseks täpselt ette antud nominaalne õppeaeg (nt bakalaureuse astmes kolm aastat). Akadeemilise mahajäämuse korral võivad täiskoormusega õppivad üliõpilased taotleda õppe lõpukuupäeva edasi lükkamist ehk pikendada oma õpinguid kuni 12 kuud. Osakoormusega õppe üliõpilastel on võimalus õpinguid pikendada osakoormusega õppes õpitud aja jagu.

Enne pikenduse vormistamist kontrollitakse üliõpilase õppekava täitmist ning vastavalt sellele viiakse üliõpilane pikendusaastale kas täis- või osakoormusesse. Pikendusajal olles koormust enam ei muudeta.

Õpinguid pikendades võib tekkida õppetasu maksmise kohustus. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppival üliõpilasel on kohustus hüvitada pikendusaja esimesel semestril iga eelmistel semestritel õppekava järgi puudu oleva ainepunkti eest. Järgnevatel pikendusaja semestritel õppetasu ei maksta.

Üliõpilase avalduse alusel võib õppeprodekaan vabastada pikendusajal täiskoormusega õppiva üliõpilase osaliselt või täielikult õppetasu maksmisest kaitstava lõputöö või sooritatava lõpueksami mahus. Täpsemaid vabastuse tingimusi tuleks uurida oma valdkonna dekanaadist või instituudist.

Eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppiv üliõpilane maksab pikendusajal õppetasu vastavalt semestri alguses registreeritud ainepunktide mahule.

Võõrkeelsel õppekaval õppiv üliõpilane maksab pikendusajal õppetasu omal valikul kas semestritasuna või registreeritud ainepunktide mahu alusel.

2016/2017. õppeaastast muutub enne 2013/2014. õppeaastat sisseastunud üliõpilaste õppetasu maksmise kord. Õppekulude hüvitamise erisused lähtuvalt sisseastumise aastast kaovad ja õppetasu makstakse samadel tingimustel nagu alates 2013/2014. õppeaastast sisseastunud.

Liana Martin
üliõpilasnõustaja

 

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

president