Bakalaureuseõppe stipendiumile saavad kandideerida need tudengid, kes alustavad sügisel teist või kolmandat kursust.
FOTO: Andres Tennus

Uus stipendium aitab ajakirjandustudengid välismaale

Tudengid

Sihtasutus Eesti meedia fond (SEMF) hakkab toetama ajakirjandustudengeid: bakalaureuseastmes viit tudengit 3 600 euroga ja üht magistriõppe tudengit välismaal 10 000 euroga aastas.

Postimehe peatoimetaja asetäitja Lauri Hussar loodab, et toetused võiksid pikemas perspektiivis Eesti ajakirjanduse kvaliteeti tõsta.

«Tean oma kogemusest, et tudengil ei ole raha kunagi ülearu, ja sellepärast on iga samm, mis lubab tublidel üliõpilastel õppetööle keskenduda, tänuväärne ja innustav,» sõnas Hussar.

Eesti meedia turundus- ja kommunikatsioonidirektor Heili Klandorf rääkis, et nad soovivad toetada praktilise ajakirjandushariduse omandamist, et Eestis oleks tagatud ajakirjanike, peatoimetajate ning meediaettevõtete juhtide järelkasv.

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Halliki Harro-Loit ütles, et stipendium on väga hea märk sellest, et erakapital toetab kõrghariduse saamist. Tema sõnul juhtub seda ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonnas väga harva. Siiski leiab ta, et stipendium võiks olla läbimõeldum.

Harro-Loit on mõelnud, et ehk võiks stipendium välja näha nii, et igal aastal on stipendium mõeldud mitmele üliõpilasele, kes arendavad mingit ajakirjanduse jaoks olulist pädevust. Stipendium oleks mõeldud igal aastal just ühe kindla pädevuse treenimiseks.

Klandorf kinnitas, et taoline mõte on ka sihtasutusel. Ta ütles, et esimesel aastal alustavad nad üldisemast ja vaatavad, kuidas läheb. «Aga oleme meiegi mõelnud toetusega tulevikus pädevuse kesksemaks ja sihipärasemaks minna,» rääkis ta.

Aastane toetus

Bakalaureuseõppe stipendiumile saavad kandideerida need tudengid, kes alustavad sügisel teist või kolmandat kursust. Toetust hakatakse maksma septembris ja see lõpeb järgmise aasta augustis.

«Kuna võimaldame stipendiaatidele põhjaliku praktikaprogrammi, millest osa toimub suvel, siis hoolitseme selle eest, et stipendiaadil oleks iga kuu võimalik stipendiumisummaga arvestada, sealhulgas suveperioodil,» rääkis Klandorf.

Direktor lisas, et Eesti meedias on välja töötatud kuuenädalane praktikaprogramm, mis hõlmab trükimeediat, raadio-, televisiooni- ja veebimeediat.

TÜ ühiskonnateaduste instituudi interpersonaalse ja hariduskommunikatsiooni lektor Kadri Ugur on väga õnnelik, et mõni meediakontsern toetab ka eesti ajakirjandusharidust, ning tal on hea meel tudengite pärast, sest üliõpilased vajavad toetust. Küll aga tekkis lektoril küsimus, miks toetab fond ajakirjanduse magistriõpet ainult välismaal.

«Mul ei ole selle vastu midagi, kui tudengid lähevad väljapoole – las nad siis lähevad – aga see, et toetatakse ainult välismaal õppimist, tundub natuke usaldamatusena kodumaise ajakirjandushariduse suhtes,» lausus ta.

Ugur kinnitas, et Tartu ülikooli ajakirjanduse magistriprogramm ei ole nii nõrk, et seda ei maksaks toetada. Ta tõi ka välja, et magistri taseme lõpetanud ajakirjandustudengid on tööandjate seas hinnatud, seejuures ka Eesti meedias.

Klandorf põhjendas otsust toetada magistriõpinguid välismaal sellega, et Eestis ei jää magistriõpingud enamasti rahapuuduse taha, küll aga takistab see magistriõpinguid välismaal. Mitmekülgsema professionaalse hariduse omandamisega kaasnevad tihtipeale suured kulud, mida peaks antav toetus leevendama.

«Maailmatasemel kogemused ei jookse kindlasti ka Eesti ajakirjanduse tulevikku vaadates kellelgi mööda külgi maha,» lisas Klandorf.

Ta sõnas, et Eesti meedia loodab, et nendepoolne toetus julgustab välismaale magistriõppesse minema ka tänaseid tegevajakirjanikke või neid, kes on lõpetanud mõne muu eriala, kuid tunnevad, et soovivad end ajakirjanikena teostada.

Stipendiumi saajad otsustab viieliikmeline komisjon, kuhu Klandorfi sõnul kuuluvad Eesti meedia meediaettevõtete juhid, peatoimetajad ja oma ala asjatundjad.

Suurem koostöö

Veebruarikuus sõlmis Tartu ülikool Eesti meediaga koostööleppe ja alates sellest ajast on koostööd üha enam suurendatud. Klandorf rääkis, et sihtasutuse tegevus ei ole otseselt seotud Eesti meedia ja Tartu ülikooli raamlepinguga, kuigi ka selles on kokkulepe ajakirjandushariduse edendamise kohta.

Bakalaureuseõppe stipendiumile võivad kandideerida üliõpilased kõigist Eesti ülikoolidest, kus vastavat ala õpetatakse, samuti ei ole magistriõppe toetusele kandideerimise puhul määrav, millisest ülikoolist ning millisel erialal on omandatud bakalaureusekraad.

Eesti meedia peamise konkurendi Ekspress grupi juhatuse tegevjuht Gunnar Kobin ütles, et see, et ettevõtted ülikoolidega koostööd teevad, on täiesti tavaline nähtus.

«Ekspress grupi tütarettevõtted on olnud aastaid seotud eri koostööprojektidega erinevate ülikoolide juures. Igal juhul tervitan ka konkurendi aktiivsust,» ütles Kobin.

Kobin suhtub hästi ka stipendiumisse, mida Eesti meedia hakkab ajakirjandustudengitele maksma. Ta rääkis, et kogu maailmas vaatavad ettevõtjad ülikoolide poole ning proovivad juba esimesest kursusest alates leida ärksamaid üliõpilasi, kellele hiljem enda juures rakendust pakkuda.

«Üliõpilaste jaoks on oluline olla tähelepanelik ja saada täpselt aru, millised tingimused pakutud stipendiumiga kaasas käivad,» selgitas Kobin.

SEMF-i asutaja on Baltimaade suurim meediakontsern Eesti Meedia, mis on ka Postimehe, Maa Elu, suuremate maakonnalehtede, Kanal 2 ja Trio raadiogrupi emafirma.


Kuidas suhtute Eesti meedia pakutavasse stipendiumisse?

See on väga tore, et stipendiumi makstakse. Aga see tundub sama ebatõenäoline kui tulemusstipendiumi saamine, vähemalt minu jaoks. Mul on sel semestril 50 EAP-d, samas näiteks tulemusstipendiumi puhul loeb keskmine hinne, mitte see, kui palju päriselt õpitakse või kui palju pühendutakse.

Sandra Sommer, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 1. aasta tudeng

 

Minu arvates on tore, et selline asi on välja mõeldud. Tudengitel on alati raha vaja ja kui äraelamiseks tuleb kooli kõrvalt kõvasti tööd teha, siis võib õppimine selle all kannatada. Seega on see tänuväärne väljamõeldis. Küll aga jäävad stipendiumi andmise tingimused veidi segaseks. Tundub, et valik tuleb üsna subjektiivne.

Heleri All, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 2. aasta tudeng

 

Ma arvan, et igasugune toetus, mis aitab üliõpilasel õppetööle keskenduda, või annab talle juurde uusi võimalusi, on tänuväärne ja tore. See, et keegi pakub meediaüliõpilastele stipendiumivõimalust, on heas mõttes luksus ja loodan, et seda kasutatakse maksimaalselt ära.

Simo Andre Kadastu, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 3. aasta tudeng

Sandra Saar

UT toimetaja

sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit