Triin Noorkõiv.
FOTO: Andres Tennus

Kirglik haridusmaailma parandaja Triin Noorkõiv

Persoon

Tänavu suvel sõelus riigikantselei 146 noore hulgast välja seitse, kellest vähemalt mõnda loodetakse tulevikus näha avalikus sektoris tippjuhina. TÜ vilistlane, programmi «Noored kooli» õpetaja kogemusega ja hariduse valdkonda kirglikult suhtuv Triin Noorkõiv osutus üheks väljavalituks.

Ilmselt ei olegi klišeelikult kõlav «maailmaparandaja» Triinu (31) kohta palju öeldud, sest noor naine valutab tõsimeeli südant Eesti üldhariduse tuleviku pärast. Teda paeluvad sellised põhimõttelised küsimused, nagu milline võiks olla ideaalne haridussüsteem ja kuidas seda kujundada, mis on haridussüsteemis valesti, kuidas seda parandada ning mis on hästi ja kuidas seda hoida. «Muu hulgas tunnen suurt huvi teemade vastu, mis jäävad majanduse ja hariduse piirimaile, soovin need kaks valdkonda kokku tuua,» selgitab ta. «Investeering haridusse on panustamine inimestesse ja tulevikku. Kuidas ja kuhu hariduses investeerida, nii et see tõesti omaks kõige suuremat väärtust.»

Taoliste küsimuste lahkamiseks jagub Triinul noorele eale vaatamata kogemust. Selle aluseks on rahvamajanduse nelja-aastase õppe bakalaureusekraad Tartu ülikoolist. Pärast Tallinna inglise kolledži lõpetamist ei olnud Triinul kahtlust, et ta asub edasi tudeerima just Tartu ülikooli. Ta teadis, et tahab ülikoolist saada teadmisi ja arusaama ühiskonna toimimisest. Vaid eriala osas ei olnud kindlat eelistust. Gümnaasiumis sobisid talle hästi nii reaal- kui ka humanitaarained. Valik langes rahvamajanduse kasuks ning tagantjärele leiab Triin, et ootused erialale vastasid tegelikkusele.

Singapur ja Shanghai

Ülikooliõpingute kõrval oli Triin tegus populaarses noorteorganisatsioonis AIESEC.

Pärast kolmandat kursust võttis ta koolist lausa aasta vabaks, et organisatsiooni rohkem panustada. «Kui paljud ütlevad, et ei tasu õpinguid katkestada, siis minu jaoks oli hoopis vastupidi: õpingute eriline väärtus ja hing tuli sisse neljandal aastal, kui tulin kooli tagasi.»

Pärast lõpetamist, õigupoolest ootamata ära isegi lõpuaktust, pakkis Triin kohvrid ning kolis aastaks Singapuri, AIESEC-i juhatuse liikmeks, sest oli võitnud sellele kohale kuulutatud konkursi. Mõneski mõttes on Eesti ja Singapur Triinu hinnangul sarnased: võrdlemisi väike riik ja vähe rahvast, suur roll on geograafilisel asendil ja transiidil, isegi kõrghariduselu on sarnane. «Aga see, kuidas need riigid toimivad, on väga erinev. Sealset ühiskonda iseloomustab väga süsteemne mõtlemine ja kavandatu elluviimine.» Ehk on sel seosed ka asjaoluga, et kui Singapuri noor ei tea täpselt, mida pärast keskkooli edasi õppida, valib ta ilmelt inseneriteadused.

Iroonilisel kombel tunnevad singapurlased puudust boheemlaslikust atmosfäärist ning Triinu seal viibides käis avalikkuses diskussioon, kuhu tekitada seesugused piirkonnad, kui suured need peaksid olema, kes seal käiksid ja mida nad seal teeksid. Mõeldud-tehtud: plaanitu viidi kiiresti ellu. Kiirus ja efektiivsus iseloomustavad märksõnadena sealset eluolu, samuti oskus töötada tulemuslikult koos eri rahvusest inimestega. Kõike eelnevat koges Triin Singapuri tudengitele koolitusi ja välisriikidega üliõpilasvahetusi organiseerides.

Kui töö Singapuris otsa sai, suundus naine Shanghaisse DHL-i, kus aitas välja arendada gigantse logistikafirma siseülikooli. Üks tema ülesanne oli koordineerida inglise keele e-õppe programmi loomist ettevõtte ligikaudu 15 000 töötajatele Hiinas, Koreas, Taiwanis ja Hongkongis. Pärast seda otsustas Triin Eestisse tagasi tulla. «Ma tundsin, et just selles keskkonnas, kus on minu juured, kus ma tunnetan keelt ja kultuuri, saab minu tegevus olla kõige tähendusrikkam.»

Kui Triin 2006. aasta lõpus Eestisse jõudis, oli just asutatud Noored Kooli sihtasutus. Alguses lõi Triin kaasa vabatahtlikuna, seejärel kommunikatsiooni ja värbamise juhina. Triin tunnistab, et tööd oli noore organisatsiooni ülesehitamisel meeletult, soovides juurutada uut laadi lähenemist väga reglementeeritud ja üsnagi inertses haridusvaldkonnas. «Pidevalt tuli oma tegevust tõestada, paljud ütlesid, et Eestis see ei toimi.»

Kogemus õpetajana

Partnerite ring aga laienes aukartustäratavalt kuni presidendini välja ning ootused olid väga suured. Sihtasutuse töötajad ja toetajad uskusid oma missiooni, nägid sellel palju potentsiaali, kuid meeskond oli väike. «Kõik kokku tähendas pidevalt heleda leegiga töötamist. Kõige keerulisem oli selles keskkonnas mitte läbi põleda,» räägib Triin. «Tähtis on oskus vähemolulistele asjadele ei öelda ning teadvustada, et sa ei jookse mitte sprinti, vaid maratoni.» Nüüdseks on «Noored kooli» elujõudu tõestanud ning selle mõju laieneb jõudsasti.

Triin töötas «Noored kooli» algatuse juures kolm ja pool aastat, nägi juba mitmendat lendu koolidesse õpetajateks suunduvaid noori ning otsustas, et tahab ka ise õpetamise töö ära proovida. «Kui me räägime Eestis pidevalt, kuidas iga inimene on oluline, siis tegelikkuses nende sõnade järgi sageli ei käida: liiga paljud noored kaotavad koolikeskkonnas motivatsiooni, enesekindluse või on nende võimete areng mõnel muul viisil pärsitud. Tahtsin näha, millised on minu võimalused, mida mina saan muuta, kui koolis töötaksin.»

2010. aasta septembrist õpetas Triin Tallinna ühisgümnaasiumi 5.–9. klassi õpilastele kaks aastat inglise keelt. «Need kaks aastat ei unune ühelgi «Noored kooli» õpetajal mitte kunagi! See, mida sa koolis koged, raputab sind igas mõttes.» Triinu jaoks oli silmiavav näha laste ja nende vanemate kaudu senisest suuremat läbilõiget ühiskonnast. Lahendada tuli ootamatuid olukordi. Triin toob mõne näite ning kirjeldab situatsiooni, kus üks õpilane rikkus tunni korda. Triin andis ülejäänud õpilastele iseseisva töö ning ütles korrarikkujale: «Kuule, läheme ja räägime natukene.» Koridoris klassi ukse taga puhkes noor nutma. «Kui inimene ei ole öösel magada saanud, siis loomulikult on ta ärritunud ega suuda keskenduda,» resümeerib Triin juhtumi ja lisab, et tema hinnangul peaks koolis olema rohkem ruumi, et avada konfliktsete käitumiste põhjusi. «Noortel on teinekord taust, mille peale täiskasvanud ei pruugi tulla, seetõttu ei tohiks tormata ühetahuliste järeldusteni.»

Oma kogemusest õpetajana järeldab Triin, et praegune koolisüsteem ei ole mitmes aspektis jätkusuutlik. Algaja õpetajana mõõtis ta mõnikord oma nädalaseks töökoormuseks 70 tundi, ajapikku küll efektiivsus ja enese alalhoiuinstinkt kasvasid, koos oskustega tegeleda sellega, mis kõige rohkem väärtust loob. Triinu sõnul on kool algajale õpetajale heas mõttes elu katselava, kus väga ootamatutes situatsioonides saab proovida, millised meetodid toimivad ja millised mitte. Seejuures ei saa hetkekski unustada vastutust. Triin veendus enda kogemuse põhjal, kui oluline on õpilaste ja nende vanemate jaoks tagasiside. Ja et kõige suuremat mõju õpilastele avaldab koolis vaieldamatult õpetaja. «Ükski haridussüsteem ei saa olla parem, kui on selles olevad õpetajad.»

Õpetajaamet ausse

Triin tahaks näha, et õpetajaamet muutuks parimatele koolilõpetajatele sama atraktiivseks, kui on erialad, kuhu on ülikoolides suur tung. «See on võimalik, selle kohta on teistes riikides ja meie enda ajalooski näiteid. Et Eestis on õpetajaamet jäänud populaarsuselt ja lävendite tasemelt praktiliselt viimaste hulka, on riiklik katastroof. Tähtis on seda teadvustada, avalikkuses läbi rääkida ning otsustada, mida õpetaja elukutse ausse tõstmiseks teha.»

Triin usub, et kuigi «Noored kooli» ettevõtmise eesmärk ei ole koolitada neid, kes tingimata õpetajana pikemalt tegutsevad, on sellest algatusest haridusvaldkonna jaoks tervikuna nii mõndagi õppida. Noored, kes programmi kaudu kaheks aastaks kooli õpetajaks lähevad, läbivad tiheda konkursisõela, ligikaudu kaheksa inimest kohale. «Seda ei saavutata lisarahastamisega, osalejad ei saa rohkem palka kui elukutselised õpetajad. See tähendab, et valikute tegemisel on teisi mõjureid ja väärtusi.»

Triin usub, et haridusvaldkonda saab terviklikult reformida vaid eri osapooli ja sektoreid kaasates. Seepärast arvab ta, et riigikantselei korraldatud koolitusprogramm, kus ta saab pooleteise aasta jooksul tutvuda eri riigiasutuste toimimisega, annab hindamatu kogemuse ja võimaluse lahenduste kallal tegutseda. Paralleelselt tegeleb ta ka «Tagasi kooli» projekti edasiarendamisega.

Ülikoolis edasi õppimise soov on viimastel aastatel Triinule end järjepidevalt meelde tuletanud. «Nüüd olen ma järjest rohkem jõudnud selleni, et tean konkreetsemalt, milliseid teemasid tahan põhjalikumalt edasi uurida. Ma usun, et lähema viie aasta jooksul olen ma ülikoolis tagasi.»


Kui võrrelda õpetaja Triinu mingi asjaga, siis see oleks Šveitsi taskunuga. Triin koosneb paljudest headest omadustest ja on suurepärane inimene. Mind on ta õpetanud kaks aastat ja see oli väga mitmekülgne ja põnev aeg. Meie klass sai Triin Noorkõivuga väga hästi läbi ja näis, et ka tema usaldas meid. Tema tunnid olid huvitavad ning Triin tuli tööle alati väga hea tujuga.

Mulle meeldis see, kuidas ta oli alati kõik nii briljantselt ära planeerinud. Ta teadis alati mida teha! Nii aktiivset õpetajat on igasse kooli vaja. Ta andis koolielule palju kaasa ürituste korraldamisega, millest märkimisväärne on heategevuslaat, mida ta korraldas koos õpilastega. Tema õpetamisstiil oli teistsugune. Ta tahtis õpilastele alati parimat ja et kõik ikka aru saaksid. Triinu ülesanne hariduses on midagi head, positiivset ja kasulikku teha, ma arvan, et see tal õnnestub. Julgust ja pealehakkamist talle tema tegemistes!

Brenda Roosimaa
Tallinna ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilane


Meie tutvus Triinuga algas siis, kui minust sai programmi «Noored kooli» osaleja rohkem kui neli aastat tagasi. Esimest korda olin temaga põgusalt kohtunud rohkem kui 11 aastat tagasi Tartu ülikoolis, siis aga teadsin lihtsalt, et ta õpib minust aasta vanemal kursusel. Täpselt ei mäletagi kuidas, aga üsna varsti avastasin ennast laulmas kooris, mis koosnes Triinu sõpradest. Ühiste laulmiste ja haridusteemaliste arutelude taustal sai alguse meie sõprus.

Esimesed sõnad, mis meenuvad, kui mõtlen Triinu peale, on empaatilisus, hoolivus, avatus, siirus, naturaalsus ning suurepärane kuulamisoskus. Ta on väga soe inimene. Triinu jaoks on alati fookuses inimene, tema (avamata) potentsiaal. Ta suudab leida igas inimeses selle miski, mis on temas head ja laseb sellel siis särada. See püüd otsida inimestes alati midagi positiivset ei väljendu mitte ainult tema tegevuste kaudu, vaid õhkub kogu tema olemusest. Triin on väga hea näide sellest, kuidas emotsioon, mida inimene oma olemuse ja käitumisega genereerib, peegeldub tagasi ja muutub oluliseks osaks tema olemusest.

Nii kaua kui mina Triinu tean, töötab ta umbes 15–20 tundi ööpäevas (nädalavahetused kaasaarvatud). Selle kõrvalt leiab ta alati aega lähedaste, sõprade ja tuttavate jaoks, et hoida nendega inimlikku kontakti, tunda siirast rõõmu suhtlemisest ja pakkuda tuge.

Nüüd juba rohkem kui aasta jagu oleme me Triinuga ka kolleegid, vedades koos algatust «Tagasi kooli». Olen talle tänulik, et ta kaasas mind selle algatuse kasvatamisprotsessi. See aeg on olnud põnev, me oleme aja jooksul päris kokku kasvanud ning mul on õnnestunud õppida Triinu tundma ka hoopis teise nurga alt. Ta on tohutu töövõimega ja oma ajakasutuses efektiivne. Lisaks oma põhitegemistele on tal veel mustmiljon muud asja, millega ta on seotud. See on elav näide tema sotsiaalsest kapitalist ja suhtevõrgustikes peituvatest võimalustest. Ta on väga põhjalik, sisuline ja julge, ta on ka perfektsionist: tema jaoks on oluline, et tehtava töö kvaliteet oleks parim, mis hetkel tema võimuses.

Ta on multifunktsionaalne: operatiivsel tasandil suudab ta alati hoida silme ees pikaajalist eesmärki. Teisi innustades ja kaasates on ta suutnud tekitada enda ümber arvestatava hulga inimesi, kes jagavad temaga samu väärtusi ja on valmis panustama algatusse oma nõu ja jõuga. Imetlen väga Triinu oskust inimestega kontakti luua ning neid hoida ja kasvatada.

Tiina Pauklin
Sõber, kolleeg algatuse «Tagasi kooli» juures

Sigrid Rajalo

UT peatoimetaja

Jaga artiklit