25. augustil avas Tartu ülikool suure teadusfestivaliga «Õhus on füüsikat» Maarjamõisa tehnoloogialinnakus Ida-Euroopa nüüdisaegseima füüsikahoone Physicum. Lisaks sellele, et hoones asub regiooni moodsaim materjaliuuringute keskus, loob Physicum kõrgetasemelised võimalused ka nanotehnolooga alasteks uuringuteks.

«Füüsika iinstituudi uus, umbes 13 000 ruutmeetri suurune maja toob ühise katuse alla siiani eraldiseisvates hoonetes tegutsenud õppe- ja teadustöö,» rõhutas füüsika instituudi direktor Jaak Kikas maja peamist eesmärki.

Uutes ruumides hakkavad tegutsema neli Eesti teaduse tippkeskust ja 14 füüsikalaborit, mille võimekust täiendab laialdane rahvusvaheline koostöö. «Füüsika instituudis tehtavate materjaliuuringute ülikõrgele tasemele annab muuhulgas kinnitust see, et meie materjaliuuringute keskus valiti ainsa keskusena Baltimaades Euroopa grafeeniprojekti,» lisas Kikas.

Füüsika, materjaliteaduse, arvutitehnika jt tudengitele on loodud kaasaegsed tingimused õppetöö ja katsete läbiviimiseks. Lisaks avaratele auditooriumitele toimub õppetöö kokku kaheksas õppelaboris, mis on varustatud kogu vajaliku inventariga praktikumide läbiviimiseks.

Kikase sõnul viib majas tehtava füüsikateaduse uuele tasemele ka täienenud laboripark ja uudsed -ruumid. Laboripargi kalleim ja uusim teadusaparaat on kaks miljonit eurot maksnud läbivalgustav elektronmikroskoop (TEM). Physicumi uues hoones on näiteks ka materjali sisestruktuuri uurida võimaldav skaneeriv elektronmikroskoop (FIB-SEM). Lisaks nanomõõtmetes kuvamisele lubab seade materjale nanoskaalas töödelda (nt tükke välja lõigata) ja nii valmistada nanostruktuure uudsete kõrgtehnoloogiliste rakenduste tarbeks.

Uues hoones saavad füüsikud enda käsutusse ka ISO 5 ja ISO 6 klassi puhasruumid. «Füüsikute jaoks on tolm üks suurimaid vaenlasi,» selgitas Kikas, viidates tolmuvaba keskkonna vajalikkusele teaduseksperimentide läbiviimisel.

Physicumi katusele tuuakse üle ka Tähe tänava hoone katusel asetsenud meteoväljak, kus jätkatakse meteoroloogiliste vaatlustega, ning Eesti esimese tudengisatelliidi ESTCube-1 juhtimisantennid.

Majas on kaks suurt konverentsiruumi, mis mahutavad kokku 300 inimest. Auditooriumid on varustatud kõige moodsamate multimeedialahendustega, mis võimaldavad ristkasutust, ehk ühte konverentsi saab paralleelselt pidada ja jälgida mõlemas ruumis.

Uue füüsikahoone ehitus läks maksma üle 16 miljoni euro, millest 13,5 miljonit kaeti SA Archimedes vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Maja ehitas Astlanda Ehitus OÜ ja arhitektuurse osa projekteeris Kadarik Tüür Arhitektid OÜ (arhitektid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Villem Tomiste, sisearhitekt Kadri Tamme).