Rohmakate päikesepaneelide asemel paigaldati õppehoonele päikeseenergiat tootev metallkatus. Salvestusseadmeid ei ole – kogu omatoodetud elekter kasutatakse majas ära ja puuduv osa ostetakse elektrivõrgust juurde.
FOTO: Roofit Solar Energy

Energiatark õppehoone pälvis Tartu linna tunnustuse

Kestlik ülikool

Lossi 3 asuv õppehoone sai linna parimate ehitiste võistlusel energiatarga hoone auhinna.

Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel kommenteeris tagasihoidlikult, et linna tunnustus oli isegi ootamatu. „Päikeseenergiat tootev katusekattematerjal ei ole küll veel väga levinud, aga muud energiasäästumeetmed, mida kasutasime, polegi enam nii haruldased.“

Renoveerimise käigus paigaldati kõikjale majas leedvalgustid ja ehitati välja soojustagastusega ventilatsioon. Sisekliimat reguleeritakse automaatselt ja vajaduse järgi ning auditooriumide ventilatsiooni juhitakse süsihappegaasi näitajate põhjal. Samuti kasutatakse majas kaugjahutust.

MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuri juhatuse liige Reno Laidre, kes kuulus konkursikomisjoni, nimetas võitja valikul määravaks just seda, et õppehoones on lisaks korralikule renoveerimisele leitud kõikjale arukad energialahendused.

Kui eramajades kasutatakse oma toodetud elektrist ära enamasti 20–30%, siis ühiskondlikes hoonetes võib see määr ulatuda 80–100%-ni. Põhjus seisneb peamiselt selles, et ühiskondlikes hoonetes langevad elektri tootmise ja tarbimise tipptunnid paremini kokku. Nii kasutab ka Lossi 3-s paiknev suur arvutipark palju elektrit ära just soojadel suvepäevadel, mil päikesekatus seda kõige rohkem toodab.

„Kogu maailm pingutab selle nimel, et tulevastele põlvedele jääks puhas õhk ja reostamata loodus,“ rääkis Laidre. „Lisaks globaalsele kasule on energiatargal hoonel väiksemad ülalpidamiskulud ja eeldatavasti ka parem sisekliima. Sellised lahendused, kus päikeseenergiat toodetakse esmajärjekorras enda tarbeks, mitte võrku müümiseks ja ärikasumi teenimiseks, on väga tänuväärsed.“

Eriline päikesekatus

Mullu värske kuue ja sisu saanud õppehoone teeb eriliseks katusekattematerjal. Esmapilgul näib majal olevat tavaline valtsplekk-katus, aga tegelikult koosneb lõunapoolne katuseosa päikeseelementidest, mis toodavad energiat sama tõhusalt nagu harjumuspärased päikesepaneelid.

Nutikas üle 300 msuurune päikesekatus on eestimaist päritolu – selle on välja arendanud ja tootnud ettevõte Roofit Solar Energy. Miljööväärtuslike alade hoonetel on nende materjal sageli esimene ja vahel ka ainus valik nii Eestis kui ka mujal Euroopas, sest n-ö peidetud päikesepaneelide valmistajaid on maailmas vaid mõned üksikud.

Ettevõtte turundusjuht Meelis Reiman ütles, et peale välimuse peeti päikesekatuste väljatöötamisel silmas seda, et materjal oleks tugev ja peaks vastu ka karmidele ilmastikutingimustele. Paneeli paksus on kõigest nelja millimeetri ligi, kuid katsetega on tõendatud, et katus peab vastu kuni 30 mm läbimõõduga raheteradele, mis langevad kiirusel 23 m/s, ja lume raskusele kuni 610 kg/m2.

Katusematerjali eeldatav eluiga on üle 30 aasta, metall ise peab vastu vähemalt 50 aastat. Ettevõte garanteerib, et 25 aasta pärast on algsest elektritootmisvõimsusest alles 80%. Lossi 3 õppehoone päikesekatuse aastane tootlikkus on veidi üle 40 000 kWh – Reiman tõi näite, et sama koguse eest saaks Tesla elektriautoga Model 3 sõita kuus korda ümber maakera.

Vilistlaste tubli töö

Reiman usub, et ülikool saab nende katusest ja muudest energiasäästlikest lahendustest kasu mitmel moel. „Esiteks saab energiasäästlikesse lahendustesse ja taastuvenergiasse investeerides vähendada pikas plaanis oma energiakulusid. Vabanevaid vahendeid võib seega suunata teistesse olulistesse valdkondadesse: teadustöösse, õppekvaliteeti, taristusse jne,“ loetles ta.

Teiseks võib energiasäästlikkus ja taastuvenergia kasutamine tugevdada kestliku ülikooli kuvandit ning meelitada siia rohkem üliõpilasi, teadlasi ja partnereid, kes väärtustavad keskkonnahoidlikkust.

Roofit Energy meeskonnale oli Lossi 3 projekt mõneti märgilinegi – nimelt tutvusid ettevõtte tegevjuht Andres Anijalg ja tema abikaasa, ekspordijuht Helen Anijalg omal ajal just selles õppehoones majandusteadust õppides.

Reno Laidre sõnul väärib eraldi märkimist, et see kõik on tehtud muinsuskaitsealal, kus ehitamine ja rekonstrueerimine on erilise tähelepanu all ning nõudeid ja reegleid tavapärasest rohkem. Ka Tartu abilinnapea Elo Kiivet tunnustas ülikooli pärandi väärtustamise ja hoidmise eest miljööväärtuslikus piirkonnas. See näitab tema hinnangul, et omanikud hoolivad elukeskkonnast.

Ülikooli majadest on päikesepaneelid peale Lossi 3 õppehoone veel Delta keskusel, Oecologicumil ja raamatukogul. Õppeaasta alguseks valmis ka botaanikaaia väike päikesepark koos salvestussüsteemiga ja tänavu saab samalaadse lahenduse veel Ujula 4 hoone. Ettevalmistamisel on riigihange Delta keskusele ja ülikooli raamatukogule energiasalvestussüsteemide hankimiseks. Päikesepark on kavas ehitada ka Maarjaväljale.

Energiatarga hoone auhinna andis Tartu Linnavalitsus parimate ehitiste konkursil välja esimest korda ja koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga. Alates 1999. aastast korraldatud konkursil osalevad kõik ehitised, mille kohta on eelneval aastal antud kasutusluba või esitatud kasutusteatis.

Merilyn Merisalu

UT tegevtoimetaja

Jaga artiklit