Õppetegevuse toetuse fondi tulemuste analüüsist selgus, et õppeassistentide kasutamine teaduskondades on ennast tõestanud kui õppekvaliteedi parandamise vajalik abinõu. Seega on tähtis, et teaduskonnad, kes vajavad mahukate kursuste juures abiväge, saaksid lähiajal õppeassistendid tööle võtta.

Õppeprorektor Martin Halliku sõnul saab praegu õppeassistentide kasutamise tasuvust hinnata ennekõike positiivse tagasiside põhjal, mis on tulnud teaduskondadest ja üliõpilastelt. Pikemas plaanis võiks sellel olla positiivne mõju ülikooli lõpetamiste tõhusamaks muutmisele üldiselt. 

Õppeassistentide abi on palju kasutanud sotsiaal- ja haridus-, loodus- ja tehnoloogia-, matemaatika-informaatika-, filosoofia- ja usuteaduskond. Kehakultuuriteaduskonnale on raha küll eraldatud, ent seda pole veel täies mahus kasutusele võetud. Õppeassistente vajavad veel mõned teaduskonnad ja kolledžid. Halliku sõnul on õppekomisjon, lähtudes teaduskondade taotlustest, teinud rektorile sellekohased ettepanekud ning nüüd jääb üle oodata, et need ka rahuldatakse.

Oluline on kogu süsteemi juures see, et paraneks üliõpilastele antav eksami- või kodutööde tagasiside, mille õppeassistendid ongi juba osaliselt enda peale võtnud. Halliku sõnul võimaldaks see süsteem õppejõul keskenduda kõige tähtsamatele osadele, kus tema professionaalne kvalifikatsioon on möödapääsmatu. Samuti võib õppeassistente vaadata kui võimalikke tulevasi õppejõudusid, assistenditöö aitab neil endil selgusele jõuda, kellele õpetamine sobib ja meeldib.

Samas pole süsteem igal pool samasugune: tööülesanded erinevad teaduskonniti, samuti ka see, keda õppeassistentidena kasutatakse: kas doktorante, magistrante või bakalaureuseastme tudengeid. Nendesse teemadesse õppekomisjon aga ei sekku – see jääb iga teaduskonna enda määrata, sest arvesse tuleb võtta iga teaduskonna eripära. Halliku sõnul on eesmärk õppeassistentide meede juurutada, selleks tuleb seda mõned aastad toetada, misjärel peaks süsteem olema valmis elama iseseisvat elu.

Kui palju on õppeassistente vaja? «Igal õppejõul ei pea olema oma assistent, pigem sõltub see konkreetsest õppeainetest ja eriti puudutab see õppeaineid, kus on palju osalejaid,» selgitas Hallik. Kursustel, kus on üle saja tudengi, on õppeassistente väga tarvis. Nende kursuste puhul on tudengid kodu-, kontroll- või eksamitööde tagasiside vähesuse ja pealiskaudsuse pärast kõige rahulolematumad. Õppeassistendid peaksid aitama sellel olukorral muutuda. Aines, kus on 15–20 tudengit, peaks õppejõu pädevus ja jaks olema piisavad, et ise kenasti toime tulla, loodab õppeprorektor.

Suured kursused

Usuteaduskonna dekaani ja kirikuloo professori Riho Altnurme sõnul on kõik nende õppeassistendid usuteaduskonna tudengid. «Assistente pole palju, aga nad õpetavad vastutusrikkaid aineid, vanu keeli, mille selgeks saamine on ilma rühmatööta raske,» ütles ta. Altnurme sõnul on õppeassistentide tööväli alles välja kujunemas, praegu on tööülesandeks rühmatööde ja üheskoos keeleõppimise korraldamine. «Tööväli võib laieneda, sest suuremate rühmade korral ei ole õppejõul üksi lihtne kõigega hakkama saada,» lisas ta. Piiriks on üliõpilaste suutlikkus peale enda õppetöö täita ka õppeassistendi ülesandeid, sestap pole neile esialgu liiga suuri ülesandeid antud. «Tööülesanded määratakse praegu isiklike kokkulepetega, ilmselt kujuneb hiljem välja kindel reglement,» ütles Altnurme.

Usuteaduskonnas on õppeassistendid kasulikud eri tasemega üliõpilaste õpetamisel, näiteks kui on vaja kedagi järele aidata või ainesse rohkem süveneda, kui võimaldab tavaline auditoorne töö. Altnurme meelest on kaasüliõpilasest õppeassistendiga rühmatööd teha pingevabam kui õppejõuga.

Filosoofiateaduskonna õppeprodekaan ja maailmakirjanduse dotsent Liina Lukas ütles, et filosoofiateaduskonnas on õppeassistentidena rakendatud enamjaolt doktorante ja seda eeskätt suurte, alusmooduli kursuste puhul, kus osaleb  100–250 inimest. Tema sõnul on teaduskonnas suuri kursusi aastas keskeltläbi 28, mille käigus tuleb hinnata umbes 4050 üliõpilase tööd, sellest ka vajadus õppeassistentide järele.

Lukase sõnul on õppeassistentide ülesanne eksamitööde ja testide hindamine, risthindamine loovamate tööde puhul, eksami- ja kontrolltööde tagasisidestamine, uurimistööde juhendamine, harjutustunnid klassikalise filoloogia ja germaani romaani erialadel (kreeka, ladina, saksa, inglise, prantsuse, hispaania, vene, soome, rootsi keel), kuhu võetakse vastu erineva keeleoskusega tudengeid ja on vaja algajate kiiret järeleaitamist.

«Filosoofiateaduskonnas kirjutatakse aastas umbes 300 lõputööd ning assistent võib olla kirjutajale abiks näiteks kirjanduse leidmisel, diskussioonipartnerina, anda nõu töö vormistamisel ning lugeda tööversioone,» ütles Lukas. Õppeassistente rakendatakse veel ka avatud ülikooli õppevormis, kus väheste kontakttundide tõttu on väga oluline e-õpe.

Matemaatika-informaatikateaduskonnas rakendatakse õppeassistente ennekõike suurte kursuste puhul. Dekaan ja matemaatilise statistika professor Tõnu Kollo selgitab, et kõige rohkem on õppeassistente vaja suurte esimese aasta ainete juurde, et rühmi väiksemaks teha.

Matemaatika-informaatikateaduskonna prodekaan ja programmeerimiskeelte semantika professor Varmo Vene selgitab, et suurte kursuste puhul tuli olukorrale lahendus leida. «Kui mul on kursusel 350 tudengit, siis arvutipraktikumides tuleb kasutada abijõudu – tudengeid,» ütles ta. Mõlema kinnitusel on õppeassistentide süsteem asjalik ja kasulik ettevõtmine.

Nii dekaan kui ka prodekaan selgitavad, et nende teaduskonnas on õppeassistendi kandidaatideks ennekõike bakalaureuseastme õppurid ja magistrandid. «Doktorant on juba teadustöötaja, kolleeg, kelle võtame tööle ehk juba assistendi, mitte õppeassistendina,» selgitas Vene.

Kuidas?

Varmo Vene selgitab, et õppeassistentide valikul lähenetakse kandidaatidele personaalselt. Ühelt poolt arvestatakse sellega, kes on silmapaistvalt tublid tudengid, kuid lisaks tuleb kandidaadil läbida ka intervjuu. Tõnu Kollo sõnul võib informaatika-matemaatikateaduskonnas olla silmapaistvate  tulemustega tudengeid, kes on aga inimestena ehk pisut introvertsed. Intervjuu peaks välja selgitama, kas kandidaadil on hea suhtlusoskus, mis on õppeassistendi töös möödapääsmatu.

Riho Altnurme sõnul saavad assistendid õpetamist praktiseerida, ehk leiab keegi selle kaudu endas ka õppejõualge. Tudengite kasutamisel õppeassistentidena on veel positiivseid külgi. «Nad on üliõpilastega lähedasemad, mõistavad ehk paremini üliõpilaste probleeme õppimisel,» arvas Altnurme.

Liina Lukas toob välja sama mõtte: ka tema meelest on õppeassistendid tudengitega lähedasemad. «Õppeassistentide eeliseks on kindlasti see, et neid võetakse kui «üht meie seast», neil tekib auditooriumiga enamasti väga hea klapp,» ütles ta. Nii Altnurme kui ka Lukas kinnitavad, et õppeassistentide iseseisvaid kursuseid on tudengid hinnanud väga positiivselt.

Lukase sõnul läbivad mitmed õppeassistendid eelnevalt vastava koolituse. «Kraadiõppurid on huvitatud oma õpingute jooksul praktilisest õpetamiskogemusest, õppeassistendina saavad nad erialase õpetamiskogemuse, näevad õpetamisprotsessi ka teiselt poolelt,» ütles ta. Lukase sõnul peab jälgima, et õppeassistendi koormus ei läheks nii suureks, et tal ei jää enam aega enda õpinguteks. «Peame ju esmajoones tagama ikkagi kõigi õppurite nominaalajaga lõpetamise, seega ei saa väga hoogu tudengitele õppetöökohustuse andmisel ka minna,» rääkis Lukas.

Palk või punktid?

Ülikoolis on mitmeid võimalusi, kuidas õppeassistentide tööd tasustada: ühel pool on ainepunktid, teisel pool raha. «See, kuidas tasustatakse, on teaduskondade otsustada, minu isiklik arvamus on see, et erialase pingutuse eest, mis pole õppekava osa, on õiglane saada ka tasu,» ütles õppeprorektor Martin Hallik. Kuna õppejõud tahavad assistentideks saada kõige paremaid ja hinnatumaid üliõpilasi, siis tekib siin konkurents ülikooliväliste tööandjatega, kus soovitakse neid andekaid tudengeid hoopis endale tööle palgata. Samas oleks oluline neid ülikooli juures hoida, sest neist võivad sirguda uued õppejõud.

Õppeassistentide puhul on matemaatika-informaatikateaduskonnas palgateema väga aktuaalne. Tõnu Kollo sõnul on surve välismaailmast suur: tudengeid tahetakse tööle värvata. «Seetõttu on palk punktidest parem variant, selle asemel, et nad peavad linna peal tööd otsima, võivad nad siin majas rahulikult töötada ja õppida,» ütles dekaan.

Liina Lukas selgitab, et filosoofiateaduskonnas läbib osa assistente tööülesannete eest pedagoogilise praktika. «Tänavu on olnud võimalik õppeassistentidele maksta väikest lisatasu – selleks kirjutasime taotluse õppekvaliteedi fondile,» ütles ta.

Riho Altnurme tunnistab, et võimaluse korral kasutaksid nad õppeassistente isegi rohkem kui praegu. «Tasustame õppeassistente vastava toetuse arvelt, mille saime õppetegevuse toetuse fondist,» rääkis ta.

Küll aga on õppeassistendi töö aeganõudev. «Sa pead praktikume pidama ja tagasisidestama, kui sa tahad seda hästi teha, ja meie õppeassistendid on siiani seda teinud, siis see on tõsine töö,» ütles Vene. Ilmneb tõsiasi, et paljud ei soovi seda mitu semestrit järjest teha. Kollo kinnitab, et õppeassistentide hulgas on siiski ka selliseid tudengeid, kelle jaoks kaalub rõõm õpetamisest suure ajakulu üles.

Miks?

Paljudes ülikoolides, samuti neis, kellest Tartu ülikool eeskuju võtab, on õppeassistentide süsteem olnud kasutusel ammu. Küll aga ringleb nendes ülikoolides rohkem raha, mistõttu on seal ka suuremad võimalused. «Õppeassistentide laialdane ja süsteemne kasutamine Tartu ülikoolis on üks kõige olulisematest meetmetest õppekvaliteedi parandamiseks,» ütles Hallik. Tegu on horisontaalse meetmega, mis pole mõeldud ühe kindla valdkonna jaoks, vaid kõigi jaoks, kellel on õppekvaliteedi parandamiseks vaja õppeassistente.

Hallik toonitab, et õppeassistendid peavad oskama õpetada. Selle oskuse peavad tagama baaskursused ning peale selle koolitab vastutav õppejõud oma õppeassistente. Kümme aastat tagasi võis veel olla olukord, kus äsja kraadi omandanud inimene pidi kohe auditooriumi ette astuma ja õppejõurolli üle võtma. «Kõrgkoolis õpetamine, selleks, et seda hästi teha, on keerukas tegevus, mis on omandatav aastatega, arvan, et õppeassistentide süsteem aitab välja selgitada ja kujundada häid õppejõudusid,» avaldas Hallik lootust.

1. Kuidas teist sai õppeassistent?
2. Miks on õppeassistente teie meelest tarvis?
3. Millised on teie tööülesanded?
4. Kuidas teid tasustatakse – punktid või raha? Kumba teed võiks TÜ minna?

Peeter Veltson

Usuteaduskonna 2. aasta bakalaureusetudeng

1. Seminaris käis õppejõud idee välja ja aine oli mulle südamelähedane. Sestap, kui keegi ei julgenud ennast pakkuda, pakkusin mina ennast. Olen õppeassistent olnud alates 2013/2014. aasta sügissemestri algusest, õigupoolest oktoobri keskpaigast, ja praeguse seisuga ka terve kevadsemestri. Kas järgmisel aastal pakutakse? Julgen ette võtta? Ei tea.

2. Eriti raskete või metoodilist tööd nõudvate õppeainete puhul on õppeassistentidest see kasu, et saab koos rühmas harjutada ja see motiveerib. Teiseks, kui on kogenum eesharjutaja, siis see teeb elu kergemaks ja ka motiveerib.

3. Praeguse seisuga saame üliõpilastega kaks korda nädalas kokku ja harjutame kodutöid (s.o tõlkelauseid), vajaduse korral arutame ka teooriaküsimusi.

4. Tasustatakse rahas ja minu meelest võiks see nii ka jääda. See oleks siis midagi õpimotivaatori sarnast, nagu tulemuspõhine õppetoetus. Ainepunkte pole mõtet anda, sest esiteks saaks neid nagunii nii vähe, kuni kuus. Ma kujutan ette, et see ei motiveeriks kedagi. Teiseks, vabaaineid on niivõrd huvitavaid, et kellel juba on huvi teha õppeassistendi tööd, leiab ka aega, et oma vabaained ära teha.

Laura Lepasalu

Kehakultuuriteaduskonna 3. aasta doktorant

1. Kui mulle selline pakkumine tehti, olin teise aasta doktorant kinesioloogia ja biomehaanika õppetoolis ning mõistagi olin pakkumisega nõus, kuna soovisin saada kasulikku õpetamiskogemust lisaks kohustuslikule «ülikoolis õpetamise praktika» ainele. Olin õppeassistent 2012/2013. õppeaasta kevadsemestril ning 2013/2014. õppeaasta sügissemestril.

2. Õppeassistent teeb koostööd õppejõududega, kergendades viimaste töökoormust. Samuti on väga oluline õppejõududele järelkasvu tekitamine.

3. Õppealane nõustamine, üliõpilaste suunamine ja nõustamine, praktilise õppetöö korraldamine, vajaduse korral asendasin oma õppetooli õppejõudusid õppetöö tegemisel. 

4. Tasustati rahaliselt. Õppeassistente võikski tasustada rahaliselt, sest doktorandid teevad niikuinii õppetööd punktide eest (ülikoolis õpetamise praktika 6 EAP-d) ning see väike lisatasu kergendab kindlasti ka doktorantide töökoormust väljaspool ülikooli, võimaldades rohkem pühenduda õppetööle.