FOTO: Andres Tennus

Uus põhikiri toob kaasa neli suurt valdkonnapõhist teaduskonda

Aktuaalne

Alates 2012. aasta novembrist on käinud tõsine töö, et kokku panna uus Tartu ülikooli põhikiri, mis aitaks ülikoolil ajaga kaasas käia ja muudaks suure institutsiooni juhtimise lihtsamaks.

Põhikirja komisjoni esimehe Marco Kirmi sõnul saadi töö alustamisel palju kasulikke nõuandeid TÜ nõukogu liikmelt Kari Raiviolt, kes on Helsingi ülikooli endine rektor ja hästi tuttav mitut eri laadi ülikoolikorraldusega.

«Esiteks soovitas ta seda, et kuna süsteeme on palju erinevaid, peab iga ülikool leidma nende seast enda jaoks õige,» rääkis Kirm. Teiseks oli oluline tagada, et nii üliõpilased, õppejõud kui ka teadlased saaksid tegeleda oma põhitegevustega – juhtimine ja administreerimine ei tohi nende põhitööd segama hakata ega liiga palju aega kulutada.

Lisaks rõhutas Raivio õppetöö ja selle kvaliteedi olulisust, mida põhikiri peab samuti toetama. Kirm tunnustab selles vallas praeguse üliõpilasesinduse esindajate järjepidevat tööd põhikirjakomisjonis õppekvaliteedi küsimuste arutamisel.

Juhtimine muutub lihtsamaks

Mida arvata uue põhikirja kavandist?

Kaspar Kruup, TÜÜE esimees

Komisjoni liikmena olen rahul, et pika töö lõpuks ka tulemus paberile sai. Paljus olulises sai lõpuks kokku lepitud, nelja teaduskonna moodustumine on suur asi. Minu isiklik seisukoht on, et reformid võinuks veel mastaapsemad olla. Aruteludes sündis üldsuse arvamusi silmas pidades ülikooli juhtimissüsteemi teemas väga palju kompromisse. Mulle näib aga, et kompromissidele kannustanud mõningane konservatiivsus muudab meid tulevikule vastu astudes ohtlikult paindumatuks. Aga eks aastad näitavad, kui põhjendatud see ennustus on.

Üliõpilaste jaoks torkab vast silma ainult teaduskondade ühinemine. Palju see reaalselt igapäevaelu kulgu mõjutab, see on juba iseasi. Mõnel pool osutub teaduskonna identiteedi säilitamise küsimus kahtlemata teravaks. See on täiesti mõistetav reaktsioon, kuid nimetusest olulisem on sisu, mis nimele tähenduse annab. Too sisu on edaspidi ikka seesama õppekava, mis üliõpilasele juba tuttav. Kuivõrd põhikirjas pööratakse tähelepanu ka õppekvaliteedile, siis on lootust, et see sisu saab tulevikus ka veel paremaks.

 

Tõnu Kollo, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan

Põhikirjaga seoses on meie teaduskonna jaoks aktuaalseim probleem «liikumine valdkonna mõistega koordinatsioonitasandilt otsustustasandi suunas». Matemaatika-informaatikateaduskond ei pea seda aga otstarbekaks.

Põhikirjas peaks kajastuma, et akadeemilised struktuuriüksused on teaduskonnad ja kolledžid. Valdkond saaks seal olla viidatud koordinatsioonitasandina.

Neli suurt valdkonda otsustustasandina suurendaksid otsustuste formaalsust ja vähendaksid kompetentsi. Nii töötajate kui ka vilistlaste jaoks tähendaks see identiteedi langust ja formaalsuse suurenemist asjaajamises.

Ma usun ka seda, et akadeemiliste üksuste ja allüksuste juhid peaksid kindlasti olema jätkuvalt valitavad.

 

Urmas Nõmmik, usuteaduskonna vana testamendi ja semistika dotsent

Arengukava ja uue põhikirja arutelud on käinud paralleelselt, ehk ei ole tegelikult olnud täit selgust valdkondade ja suurteaduskondade küsimuses. Kui ühelt poolt kasutatakse argumenti, et suurem üksus saab paremini ressurssi kasutada, siis teisel pool on loomulik hirm, et kitsamate erialade identiteeti ei suudeta säilitada.

Kahtlemata vajavad õppekavad ja üksused ümberkorraldusi, aga mitmel põhjusel olen praeguse suhtes ettevaatlik: esiteks on selge, et meil on ressurssi põhimõtteliselt liiga vähe, ning ma südamest loodan, et ülikooli sees ei võimendu haridus- ja teadusministeeriumi raudne poliitika laadis «vähematele rohkem», mis ei too midagi juurde, vaid jagab lihtsalt ümber. Ülikoolis ei saa minna lõputu efektiivistamise teed, sest kusagil hakkab see piirama akadeemilist vabadust. Ja viimane paraku on akadeemilise töö ja uute ideede alus.

Teiseks loodan, et juhtimisreformi kõrval räägitakse üha rohkem kaasamisreformist, mille heaks näiteks on idee poolest olnud arengukava koostamise protsess. Töötajad tahavad näiteks oma üksuste juhte ise valida ning seda pole ju mõtet siis teistsuguseks kujundada.

 

Eneli Kindsiko, majandusteaduskonna doktorant

Igasuguse suuremahulise muudatuse valupaise moodustab olemasoleva korraldatuse õigustatavuse kahtluse alla seadmine. Nii on ka praegu juhtunud. Identiteedi küsimus on valus küsimus ja seda eeskätt väiksemate struktuuriüksuste jaoks. Nelja valdkonna loomine paratamatult seda teemat ka haavab, kuna mitmed seni kompaktselt toimetama harjunud üksused peavad hakkama mõtlema ja toimetama avaramates kategooriates. Samas ei tasuks siinkohal luua «kas üks või teine» mõttemalli. Fookuses ei ole mitte niivõrd identiteedi hääbumine, vaid selle dünaamika.

Paratamatult tuleb ülikoolil kohanduda välistingimustega – alates nii rahastamisskeemide muutumisest valdkonnapõhiseks kui ka üsna varsti oodatava ja tuntava üliõpilaste arvu vähenemisega. Nelja valdkonna loomise ühe kandva ideena on välja toodud ressursside optimaalsemat rakendamist ning dubleerimise vähendamist eeskätt just bürokraatlikul tasandil – tegevused ja tugiteenused, mis ei ole otseselt erialapõhised, saab ära korraldada kompaktselt valdkonna tasandil. Kokkuvõttes näengi vahest ühe olulisema küsimusena struktuurireformi puhul seda, kuidas tagada ressursside jätkusuutlik rakendamine kooskõlas praeguste teaduskondade identiteedi väärtustamisega.

Uue põhikirja kavand, mida senat hakkab arutama, näeb ette muutuseid eelkõige ülikooli struktuuris ja juhtimises. Tekib neli võrreldava suurusega valdkonnapõhist teaduskonda, mida arendatakse tasakaalustatult. Nende alla koonduvad senisest suuremad ja tugevamad instituudid ja kolledžid. Täpsustub ka juhtide tekkimise mehhanism ning nende õigused ja kohustused.

Tänavu jaanuaris loodi ülikoolis valdkonnad koordinatsioonitasandina ja moodustati valdkondade nõukogud, mida juhivad professorid Peeter Burk, Margit Sutrop, Joel Starkopf ja Jaan Ginter.

Põhikirja komisjon on välja pakkunud, et koordinatsioonitasandist saaks otsustustasand 2016. aasta jaanuaris – nii jääb muutustega kohanemiseks ja kogemuste saamiseks kahe aasta pikkune üleminekuperiood.

«Selle ajaga saab kindlasti selgemaks, kus mis toimub ja kes mida otsustab. Ma usun, et valdkonnapõhises nõukogus on erialane pädevus piisavalt suur, et teha olulisi ettepanekuid näiteks professuuride ja õppekavade avamise ning sulgemise kohta.»

Kirm lisas, et valdkond võiks olla see koht, kus vaadatakse küsimustele otsa natuke laiemalt kui ainult ühe instituudi või praeguse teaduskonna perspektiivist. Ebavõrdse suurusega üksuste seas võib juhtuda, et mõne väiksema hääl jääb kuulmata, seepärast olekski hea luua kõigile tingimused, mis selliseid olukordi väldiksid.

«Valdkondliku jaotuse osas oleme eeskuju võtnud mitmest ülikoolist. Näiteks rakendatakse sellist juhtimismudelit Uppsala ülikoolis. Möödunud aastal külastas meid Konstanzi ülikooli rektor, kes andis põhjaliku ülevaate sellest, kuidas nad on sellest süsteemist võitnud palju nii ülikooli kui ka kõrghariduse arendamisel Saksamaal üldiselt,» ütles Kirm.

Omaette küsimus on ka see, kuidas tekivad suured teaduskonnad ja instituudid saavad endale juhid. Uue põhikirja kavandis on ettepanek, et nelja suure valdkonnapõhise teaduskonna juhid valivad teaduskondade nõukogud, kandidaate saab esitada laiem ring akadeemilisi töötajaid. Instituudi juhtide kandidaadid pakub välja aga teaduskonna dekaan ning otsuse teeb läbi valimiste instituudi nõukogu.

«See on toimiv praktika näiteks Tallinna tehnikaülikoolis. TÜ instituutides on direktori valimise praktika erinev alates teaduskonna nõukogust kuni kogu instituudi akadeemilise personalini, mille hulka kuuluvad täistööajaga õppejõud ja teadustöötajad. Hoopis erinev on arstiteaduskonna praktika, kus instituutide juhatajad määrab dekaan. Põhikirja komisjon pidas oluliseks seoses tugevate instituutide moodustamisega ka juhtide valimise kord ühtlustada,» tõi Kirm näiteks.

Hirm identiteedi kaotamise ees

Üks põhilisi hirme, mille akadeemilised töötajad uue põhikirjaga kaasnevate muutuste osas on välja toonud, on identiteedi kaotamine. Kirmi sõnul on siin keeruline defineerida, mida identiteet kellegi jaoks tähendab. Kas see seostub kindla koha ja ruumiga või hoopis inimestega, kellega koos töötatakse.

«Ülikoolis võiks see olla akadeemiline pere, kes töötab ühiste eesmärkide nimel,» arvab Kirm. Kuna enamiku jaoks seostub identiteet küllalt tihti nimega, on senati üks keerukamaid otsuseid, mis vaja teha, just uute teaduskondade nimed.

Ladinakeelsed valdkonnanimetused on Tartu ülikoolis kasutusel, aga teaduskondade nimedeks need hästi ei sobi. Olulisim on nimevalikul jälgida seda, et need kajastaksid teaduskonna sisu, olemust ja ajalugu piisava täpsusega ega teeks kellelegi liiga.

Üks hirmudest, mida töötajad on välja toonud, on ka see, et praeguste instituutide ja teaduskondade ühinedes hakatakse ühtede rahalisi miinuseid katma teiste plusside arvelt. Seda aga kindlasti ei juhtu, kinnitab Kirm.

«Ülikooli eri osad on finantsiliselt arenenud erinevalt, mõnel on seis parem ja teisel halvem. Aga üksused peavad ikkagi ise hakkama saama. Kui tarvis, tuleb leida raha probleemide lahendamiseks ülikooli eelarvelistest vahenditest, mis ei tohi tähendada vastutuse võtmist hädalistelt ja tublide karistamist nende võimaluste kärpimisega,» ütles Kirm.

Valdkondliku juhtimistasandi teke annab võimaluse samade inim- ja finantsressurssidega saavutada tekkiva sünergia abil juhtimise kvaliteedi tõus. Eesmärk on olemasolevaid finantsvahendeid kasutada võimalikult efektiivselt ning üleminekuperioodil vajadusel struktuuri ja muid vajalikke ümberkorraldusi teaduskondades toetada. Ümberkorraldusteks on võimalik taotleda toetust arengufondist, juba sel aastal on selleks otstarbeks ette nähtud 200 000 eurot.

Uue põhikirja koostamises saavad kaasa rääkida kõik

Põhikirja komisjon on põhikirja koostamise põhimõtteid varasemalt tutvustanud nii senatile ja nõukogule, kes on protsessi kaasatud, kui ka kohtunud teaduskondade nõukogude ja valitsustega. Need arutelud on viinud mitmete muudatusteni põhikirja kavandis.

Komisjon on praeguse põhikirja kavandi hoolikalt läbi töötanud ja ees on selle avalik arutelu. Kavas on kohtumised valdkondlike nõukogude ja nende juhtidega, et saada tagasisidet olulistes küsimustes. Põhikirja kavand avaldatakse ka ülikooli siseveebis, kus seda saavad lugeda ja kommenteerida kõik ülikooli töötajad.

Järgmine põhikirja arutelu on juba aprillikuises senatis, kus komisjon esitab oma töö senise tulemuse, järgnevad kuud kuluvad veel arutelu käigus heakskiidu leidnud muutuste tegemiseks. Põhikirja kavand koos selle rakendamise ajakavaga esitatakse senati praegusele koosseisseisule vastu võtmiseks enne suve.

«Kuni uue põhikirja jõustumiseni jätkab valdkond kui koordinatsioonitasand. Üleminekuperioodil seisavad ees töised arutelud struktuurimuudatuste osas, et moodustada tugevad instituudid, kes omaksid kriitilist massi ja suudaksid kanda täit vastutust nii õppe kui ka teadustöö osas. Samuti on vaja läbi arutada ja ette valmistada praktilised suurte teaduskondade töökorraldusega seotud küsimused –  näiteks otsustada, kus paiknevad dekanaadid. Sellistes küsimustes ootame kindlasti valdkonnanõukogude ettepanekuid» seletas Kirm.

Kõik ettevalmistavad struktuursed muudatused võiksid olla ellu viidud 2015. aasta suveks. Sealt edasi algavad juba ettevalmistused suurte teaduskondade esimeste dekaanide valimiseks ja uute teaduskondade käivitamiseks.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

TÜ põhiseadus