17. tudengite teatripäevad tõid Viljandisse kokku suure hulga teatrihuvilisi noori.
FOTO: Facebook

Elamusterohke teatrinädalavahetus

Reportaaž

Veebruari keskel kogunesid TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse üliõpilasteatrite trupid nii Eestist kui ka Soomest, Lätist ja Leedust.

17. tudengite teatripäevad tõid 15.–17. veebruaril Viljandisse Eesti kollektiividest Tartu Üliõpilasteatri, Tallinna Tehnikaülikooli T-Teatri, Tallinnas tegutseva improteatri Ruutu10, TÜ Pärnu kolledži tudengiteatri K-äng2 ja Polygoni Tartu stuudio. Välismaalt osalesid Leedu rakenduskõrgkooli Vilniaus Kolegija kolmanda aasta tudengid, Läti Ülikooli tudengiteatri, Läti Kultuuriakadeemia ning Soome Lappeenranta üliõpilasteatri Actl trupid.

Kui tavaliselt on peale etenduste ja arutelude toimunud ka õpitoad, siis sel aastal neid ei olnud. Terve festivali aeg oli täidetud vaid etendustega, mille vahele mahtus tagasiside andmine «kolmelt targalt» ehk teatriasjatundjatest žüriilt. Tänavused targad olid näitlejad ja lavastajad Ilo-Ann Saarepera, Elina Purde ning Ingmar Jõela.

Melu täis nädalavahetus

Kultuuriakadeemia üliõpilasena üllatas mind koolimajja sisse astudes tuttava väikese maja kohta harjumatu melu. Rahvast oli rohkesti, kohal olid televisioon, kaameramehed ja palju võõraid inimesi, keda tavalisel päeval akadeemia koridorides ei näe. Kõik olid põnevil, sest taas oli kätte jõudnud nädalavahetus täis teatrielamusi.

Avamisel näitasid oma loomingut kultuuriakadeemia tantsutudengid.

Esimese päeva kavas olid Läti Ülikooli tudengiteatri lavastus «Amour Fou» ja pärnakate trupi K-äng2 «Pank». Pärnu üliõpilaste lavastuses mängisid kaks noormeest kuradit ja klienti, kes kohtusid hinge taevasse rändamise eel. See oli justkui taevapiiril asuv hingede pank.

Sellel päeval osutus minu lemmikuks kindlasti K-äng2. Mulle meeldis nende lavastus just sellepärast, et mõte, mida taheti inimestele edasi anda, oli üheselt selge. Kuigi laval oli vaid kaks näitlejat, suutsid nad publikuni jõuda väga hästi.

Festivali teisel päeval ootas vaatamist viis eriilmelist etendust. Improteater Ruutu10 kandis ette lavastuse «Kahe vahel», Vilniuse tudengid oma «MZ16 blogas (geras)», Polygoni Tartu stuudio lavastuse «Äppi!?», Lappeenranta üliõpilasteater Actl oma lavastuse «Kahvihuone» ning Läti Kultuuriakadeemia nüüdistantsu üliõpilased lavastuse «Here».

Huvitav oli näha, millist teatrit teevad teiste riikide üliõpilased. Nende lavakujundus ja emotsioonid olid hoopis teistsugused. Tõsi küll, laval toimuvast oli natuke keeruline aru saada, sest keel oli minu jaoks võõras.

Seepärast osutusidki minu lemmikuteks siiski kodumaised etteasted. Päeva lemmikuks valisin Polygoni «Äppi!?», milles räägiti, kuidas tänapäeval toimub kõik vaid sotsiaalmeedias ning kogu oma elu jagatakse teistega. Mulle meeldis, et noored esitasid väga loomulikult seda, mida nad kõik igapäevaelus teevad.

Töisele päevale pani ilusa punkti õhtune meeli vabastav programm, mis tõi kokku kõik osalejad, korraldajad ja pealtvaatajad. Õhtune pidu aitas truppidel omavahel sõbruneda ning noored said toimunu kohta muljeid vahetada.Muusikalist meeleolu lõid The Flangle, Avoid Dave ja mitu plaadikeerutajat.

Peaauhind Lätti

Nii nagu esimesel päeval, oli viimaselgi kaks etendust. Need kandsid ette Tartu Üliõpilasteater ja T-Teater. Siiani on silme ees Tartu Üliõpilasteatri lavastuse «Saak» imeilus dekoratsioon. Laval olid õunapuud ja seinale projitseeriti neid veel, sest tegevus toimus õunaaias. Puude all olid redelid, mida mööda roniti puu otsa õunte järele. Tegevuspaiga piiri tähistas laval puidupuru.

T-Teatri «Suur maalritöö» oli ainus lastele mõeldud lavastus. Tore, et mõeldi ka nende peale, sest kõikidele kohale tulnud lastele meeldis etendus väga.

Lõpetamisel tunnustati kõiki truppe ja anti välja eripreemiaid. Publiku lemmiku auhindläks seekord Läti Kultuuriakadeemiale. Ühtlasi said nad žürii eripreemia «Enneolematute maailmade avamine meie ümber».

Parimate naisnäitlejate eripreemia pälvisid Tartu Üliõpilasteatri ja Leedu trupi neiud. Parima meesnäitleja auhind läks samuti Tartu Üliõpilasteatrisse.

Isiklikult tundsin, et elasin rohkem kaasa kohalikule rahvale, kuna keelebarjääri tõttu jäi lätlaste ja soomlaste etteastete sisu kohati arusaamatuks. See pikk teatrinädalavahetus oli tõesti elamusrohke.

Brita Kaljuvere

kultuurikorralduse 3. aasta üliõpilane

Jaga artiklit