Kuidas seletada selet?

Keelenurk

On üldteada, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Küllap sama teevad ka skeemid, joonised, diagrammid ja muud illustreerivad materjalid, mille saab koondada nimetuse sele alla. Kuigi sele (om sele, os selet) võib esmapilgul tunduda mõneti harjumatuna, aitab lühike sissevaade minevikku selle tähendust avada ja seeläbi sõna omasemaks muuta.



Sele (ingl cognitive organisergraphic organiser) on teksti selgitav visuaalne kujutis, mille kaudu luuakse seoseid ideede, nähtuste jm vahel. Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Sele (infodisain)». Kõigi mõistete loendi leiad aadressilt Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.

Tiiu Erelt kirjutab õpikus «Terminiõpetus», et sele juured ulatuvad ammusse aega, mil võeti kasutusele omadussõna selge ja selle rööpvariant sele, mis peitub näiteks sõnades seletama ja seletus. Praktilise terminitöö käigus otsiti 1994. aastal tüvi sele nendest sõnadest üles ja muudeti see nimisõnaks, kasutades tänapäeval võrdlemisi haruldast termini saamise viisi – pöördtuletust.

Kuigi üldkeeles tarvitatakse selet sõna illustratsioon sünonüümina, on sellele haridusvaldkonnas antud kitsam tähendus: sele märgib peamiselt sellist visuaalset kujutist, millega luuakse (ja seletatakse) seoseid eri mõistete jm vahel. Seejuures lähtutakse eeldusest, et õppijatel võib olla visuaalselt esitatud infot lihtsam mõista kui sõnalist kirjeldust.

Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsendi Mari Karmi sõnul on tähtis, et õppijad oleksid sele loomisse aktiivselt kaasatud, sest selle kaudu saavad nad korrastada ja täiendada teadmisi ning arendada mõtlemisoskust ja loovust. Ent selesid võivad luua ka õppejõud, et selgitada üliõpilastele abstraktseid mõisteid, struktureerida materjali või pakkuda ülevaadet käsitletavast teemast.

Kuigi tundub, et selet pole veel täielikult omaks võetud, on see terminina tunduvalt etem kui otsetõlkeline graafiline organiseerija, mis õnneks pole kasutust leidnud. Jääb vaid loota, et ei leiagi.

Keelenurka toimetab Miljon+ töörühm (Riina Reinsalu, Ann Siiman ja Sirli Zupping).

Jaga artiklit