Eesistumisega kaasnevad ka kohustused. TÜ kolm õigusteadlast on ühed neist, kes vastavaid kohustusi täitma hakkavad.

Varasemate eesistujate kogemus näitab, et eesistumise korraldamine aitab oluliselt suurendada riikide võimet kaasa rääkida ning seista oma huvide ja eesmärkide eest Euroopas ja kaugemalgi. Nõukogu eesistujariik mängib olulist rolli institutsiooni töö korraldamisel, eriti seadusandlike ja poliitiliste otsuste algatamisel. Ta vastutab nõukogu istungite korraldamise ja juhatamise eest, sealhulgas näiteks töörühmade juhtimise ning kompromisside vahendamise eest.

Pärast seda, kui ilmnes, et Suurbritannia soovib Euroopa Liidust lahkuda, otsustati brittide 2017. aasta teisel poolel algav eesistumisperiood anda hoopis Eestile. Malta kanda oli 2017. aasta esimene pool, Eesti kohustus on juhtida selle ajavahemiku teist poolt.

Kuigi meie periood algab alles juulis, ei tähenda see, et meie institutsioonidega seotud inimesed oleksid saanud nii kaua käed rüpes puhata ja suve oodata. Ettevalmistused käivad talvest peale. «Me teeme juba praegu Maltaga koostööd, et võtta neilt see roll üle. Püüame ise ka natuke õppida, enne kui tegelikult alustame,» rääkis õigusteaduskonna õppejõud Gea Lepik. Eesti on seni olnud Malta kõrval vaikse jälgija rollis, selline on väljakujunenud kord. «Rahvuslikke huve me sel ajal taga ei aja, oleme erapooletud ja jälgime ning kui võimalik, siis toetame ametis olevat eesistujat,» rääkis Lepik.

Eesistujariik määrab mõningal määral ka käsitletavad teemad. Eesti jaoks on (ehk mitte eriti üllatuslikult) tähtis edendada digitaalset ühtse siseturu temaatikat. Küll aga ei tähenda see seda, et eesistuja kirjutab otseselt algatatavad teemad ette. Eesistuja saab alati enne öelda, mis on tema eelisvaldkond. Eesti on digivaldkonna põhiliseks teemaks võtnud.

Õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor Karin Sein tegeleb digisisu üleandmise lepingute direktiiviga. Tsiviilõiguse lektor Maarja Torga juhib tsiviilõiguse üldküsimuste töörühma, kitsamalt tegeleb see rahvusvahelise eraõiguse küsimustega. Gea Lepik hakkab juhtima intellektuaalse omandi töörühma.

Töörühma juhil palju kohustusi

Eesti eesistumine tähendab meie õigusteadlaste jaoks seda, et kui seni oldi eelnõusid ettevalmistavates töörühmades lihtsalt asjatundjad, kes võisid, aga ei pidanud sõna võtma, siis nüüd tuleb neil hakata neid rühmi ka juhtima. Juhtimine hõlmab poole aasta töögraafikute kavandamist, aruteluteemade ettevalmistamist, kompromisstekstide ettevalmistamist ning võimalike probleemide ette nägemist. «Töörühma juhtimise üks vajalik oskus on läbirääkimisoskus, kompromisside otsimise või nende kujundamise oskus,» sõnas ülikooli õigusteaduskonna professor Karin Sein.

Säärast diplomaatiliste oskuste omamist ja arendamise vajadust rõhutas ka Gea Lepik. Karin Seina sõnul on töörühma juhtimise juures vajalik läbirääkimisoskus, kompromisside otsimise või nende kujundamise võime. «See on midagi sellist, mida me oma ülikooli teadustöös ei tee, aga teisalt on nüüd näha, et ülikooli teadlastelt eeldatakse ka järjest rohkem juhtimisvõimet,» sõnas Sein. Tõepoolest on praegu koostamisel olevas akadeemiliste töötajate ametijuhendis üks tähtsaid punkte ülikoolis juhtimistöö tegemine.

Õppejõududele hea juhtimiskool

«Ma arvan, et paremat juhtimiskoolitust on raske saada kui sealt praktilise kogemuse näol. Oleme sunnitud väga erinevate kultuuriliste taustadega inimestega läbi rääkima, suutma kujundada hea tööõhkkonna ja panema lõpuks ka tulemuse lauale,» kirjeldas Karin Sein.

Samas ei valitud õigusteadlasi töörühmi juhtima mitte ainult läbirääkimisoskuse alusel. Justiitsministeerium pidas oluliseks, et valdkondi juhivad inimesed, kellel on teaduspõhine ettevalmistus vastava teema käsitlemiseks. «Me näeme, et sellel on täiesti praktiline ja võib-olla nüüd ka Euroopa elu kujundav mõõde olemas,» lausus Sein. Nii saab Tartu ülikool oma akadeemiliste töötajate kaudu anda teadussisendi reeglite kujundamisse.

Teisalt tuleb eesistumise käigus õpitu ka hiljem teadlastele ja ülikoolile kasuks: Euroopa Liidus omandatud kogemusi saab hiljem ära kasutada teadustöös, kuna nüüd saavad teadlased sisevaadet ning ideid edasise teadustöö jaoks. «Me hoiame seal nüüd kätt pulsil, mida ülikoolitöö juures nii hästi teha ei saaks,» rääkis Sein.

Tööd jätkub mitmel rindel

Maarja Torga sõnul jätkub tema töö ülikooliga tavapäraselt, kuid tunniplaani koostamisel on teaduskond näidanud üles vastutulelikkust ja samuti on kolleegid väga toetavad. «Eesistumine nõuab suurt panust, mistõttu tuleb oma aega hästi kavandada ja olla valmis ootamatusteks,» rääkis Torga.

Gea Lepik töötab täiskohaga justiitsministeeriumis, õpetab ülikoolis, juhendab magistrante ning töötab riigikohtus. Kõige selle kõrvalt on ta ka eesistumisperioodiks valmistunud.

«Kõige suurem üllatus oligi see, kui palju tuleb reisida,» sõnas Lepik ning kirjeldas, kuidas ühel päeval viibib ta Brüsselis, siis lendab korraks koju ning on juba mõni päev hiljem Genfis. Lepiku sõnul on ka näha, et kui teised riigid võtavad ühe teemaga tegelema ligi kümme inimest, siis Eestis on inimressurssi nii vähe, et meie peame ühe-kahe inimesega hakkama saama.

Väikeriigil on omad eelised 

Siinjuures pole aga halba heata. «Väliskolleegid avaldavad imetlust ja mõnes mõttes isegi kadedust, et me saame teha midagi, mida nemad oma riigis ei saa võib-olla kunagi teha. See on Eesti eelis, et meil on vähe inimesi, ja see tähendab, et kõigil on ka võimalusi teha rohkem asju,» rääkis Karin Sein.

Eesistujal on mitmeid kohustusi. «Näiteks oodatakse Eestilt kui eesistujamaalt panust Haagi kohtulahendite tunnustamise konventsiooni väljatöötamisse, mille erikomisjon toimub sügisel Haagis,» rääkis Maarja Torga.

Ja nii juhtubki, et peale Eesti huvide esindamise Euroopa Liidus tuleb meie teadlastel esindada ka Euroopa Liitu – nimelt kooskõlastab eesistujariik ka Euroopa Liidu liikmesriikide positsiooni üleilmses intellektuaalomandi organisatsioonis WIPO. «Minu töörühmas paneme paika ühtsed seisukohad, et neid WIPO-s esindada. Eesistuja ülesanne saab olema koostöös Euroopa komisjoniga esindada Euroopa Liitu ülemaailmsel tasandil,» lausus Gea Lepik. Üks keerulisemaid väljakutseid saab olema WIPO eelarve vastuvõtmine oktoobris, kuna ühenduses kehtib konsensuse nõue – kõik liikmed peavad hääletamisel poolthääle andma.

Üksmeele leidmine on keeruline

Üksmeelenõude tõttu on keeruline ka muid intellektuaalomandi teemasid kooskõlastada, kuna erinevatel riikidel on erinevad vaated ja kohati vastanduvad huvid. Nii näiteks toimib WIPO eestkoste all Lissaboni kokkulepe, mis tegeleb geograafiliste tähistega. Kui kokkuleppe sõlminud vanad veiniriigid on geograafilisest tähisest huvitatud, nii et šampanja ja konjaki nime all võivad vaid vastava piirkonna tootjad oma jooke müüa, siis näiteks USA-sugused uued tootjariigid on sellele vastu ja ühtset seisukohta on väga raske saavutada.

Karin Seina sõnul ongi liikmesriikidel vahel kohati väga suured erinevused ning kompromisside leidmine on tõsine proovikivi. Selge on see, et põhjamaadega on meil kultuuriliselt kõige rohkem kattuvusi, ehkki õiguslikes küsimustes ei pruugi see nii olla.

Ilmnes, et kuigi me räägime eesistumise puhul pidevalt suurtest institutsioonidest ja raskesti hoomatavatest suurtest inimrühmadest, taandub viimaks riikide ja Euroopa Liidu elu- ja töökorralduse muutmine mõnikord ikkagi üksikisikule. «Tulemus sõltub siiski ka kindlast valdkonnast ja inimestest. Inimtegur määrab ikkagi igal pool väga palju,» rääkis Karin Sein.