Augustis arutletakse Kääriku metsaülikoolis teemal «Mida Eesti kardab?».

Õhk on täis hirme. Hirmud on nii inimestel kui tervetel riikidel. Seekord arutletakse Käärikul, kuidas hirmud meie peades tekivad, ning püütakse üles otsida hirmude allikad majanduses, looduses, geopoliitikas, tervisevaldkonnas, religioonis ning inimese püüus maailma mõtestada ja iseendale kohta leida. Kas hirmude äranimetamine aitab neid peletada? Loodetavasti. Usume, et hirmudest saab rääkida – ikka selleks, et neist edaspidi üle olla.

«Teatavasti sünnitab uinuv mõistus koletisi. Ega ei sünnitaks, kui meist igaühel poleks hirmude generaator alati kaasas. Evolutsioon lõi kättesaadavast materjalist hirmu ja nägi, et see oli hea,» arutles tänavuse teema üle metsaülikooli programmijuht professor Jaanus Harro. «See viimane pool lauset oli iroonia: evolutsioon loob vahendid, kuid ilma kasutusjuhendita, ja tal on ükskõik, mis kasutajatest saab. Hädas oleme meie. Me ei saa enam arutada tähtsate asjade üle, hirmud segavad. Hirme on püütud maha suruda, hirme on püütud naeruvääristada – see kõik aitab vaid hetkeks. Hirmud on koos meiega ja me peame nad enda kasuks tööle panema,» lisas Harro.

Metsaülikool on loodud eesmärgiga edendada arutelukultuuri, vaagida ühiskondlikke probleeme pakkudes neile lahendusi ning arutleda riigi tuleviku üle.

Metsaülikooli avaloengu peab Eesti kunstiakadeemia professor ja ajaloolane David Vseviov.

Lektoritena jagavad oma mõtteid teiste seas ka Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid, Tartu ülikooli professor Jaanus Harro, EELK peapiiskop Urmas Viilma, poliitik Siim Kallas, Tartu ülikooli professor Jaak Kikas, CIOMS-i peasekretär Lembit Rägo, Tartu ülikooli emeriitprofessor ja poliitik Marju Lauristin ning paljud teised.

Registreerimine 16.–20. augustil toimuvasse metsaülikooli on avatud, kirja saab panna kodulehel www.metsaylikool.ee