Mariliis (vasakul) on väikesest peale mototehnikat armastanud; Karl oskab lilled pealevaatamisega ilusaks mõelda; Triinu esimene karjääriambitsioon oli saada kuningannaks; Nils Joonas on aga pool elu rahvatantsu tantsinud.
FOTO: Karl Erik Piirimees

Tudengid, kes tahavad ülikooli paremaks muuta

Tudengid

Nelja valdkonna loomine tõi tänavu jaanuaris kaasa muudatused ka üliõpilaste esinduskogudes. Igas uues valdkonna nõukogus esindavad üliõpilaste huve viis tudengit. Igal üliõpilaskogul on ka oma juht, n-ö üliõpilasdekaan.

Valdkondade üliõpilaskogude liikmed esindavad tudengite huve valdkonna tasandil, osaledes valdkonna nõukogu töös. Samuti on nad vahelüli üliõpilaskonna juhatuse ja instituutide üliõpilaskogude vahel.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu juhib Karl Käsnapuu, sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaskogu Mariliis Vaht, meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu Triin Luha ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilaskogu Nils Joonas Kristjan Saar. Küsisime kõigilt neilt, mida võiks Tartu ülikoolis paremini teha.

Koostöö ja tudengitega arvestamine

Arstiteaduse neljanda kursuse üliõpilane Triin arvab, et kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud, ei arvestata ülikoolis tudengite arvamusega nii palju, kui võiks.

«Ma usun, et tudengid on alahinnatud, kuid tegelikult väärt partnerid iga aine või eriala arengule kaasa aitamisel. Üliõpilaste kogenematus ja teadmatus sellest, «kuidas asju alati on tehtud», võib mitmel juhul osutuda hoopis tugevuseks ja kohatine hulljulge mõtlemine olla ajend paljude probleemide lahendamisele,» toob ta näiteks. Seepärast võiks üliõpilaste arvamust rohkem küsida ja ka kuulata.

Psühholoogia doktorant Mariliis ütleb, et alustada võiks sellest, et hinnata seda, mis meil juba olemas on: suurepärane ülikool oma ala parimatest asjatundjatest õppejõudude ning tegusa tudengkonnaga. Kuna ühiskond ja ülikool muutuvad aga pidevalt, tuleb jätkusuutliku arengu ja hea taseme säilitamise nimel püsivalt tööd teha.

«Tähelepanu nõuavad õppekavade vastavus tööturu nõudmistele, õppevahendite ja -vormi kaasaegsus ning koostöö mitte ainult asutusesisesel, vaid ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil,» loetleb ta.

Laiemas plaanis tuleb tagada õppevaldkondade kvaliteet ja jätkusuutlik areng ühtse süsteemina, üksikasjalikumat tähelepanu tahavad näiteks õppevaldkonna piisav ja läbimõeldud rahastus ning tõhus ressursikasutus.

Siinkohal on oluline ka toetav ja avatud töökeskkond ülikoolis. Üksnes kvaliteetsetest majadest ja õppejõududest Mariliisi arvates aga ei piisa. Õppetöö on kahesuunaline teabevahetuse protsess ning selles mängivad väga suurt rolli ka aktiivselt õppetöös osalevad tudengid.

«Ülikoolis on praegu sõnastamisel õpetamise hea tava, teise loomuliku poolena on sellele järgnemas õppimise hea tava koostamine. Aktiivsed TÜ tudengid annavad oma tegevustega lisaväärtust mitte ainult ülikoolile, vaid tegelikult ka ühiskonnale laiemalt. Selle protsessi teadvustamine ja väärtustamine on kindlasti üks olulisimaid tahke, mis muudab ülikooli paremaks.»

Tugev teadus ja hea eeskuju

Religiooniuuringute magistrant Karl usub samuti, et tegevusi, mida juba parema taseme saavutamiseks tehakse, tuleks toetada. See annab hea aluse ülikoolis olemist ja siin tehtavat tööd tõesti nautida.

«Kui mõelda, mis oleks maailmale parim, siis minu arvates on väga oluline püüda luua võimalikult soodne keskkond erinevate teadusharude koostööks. See on 21. sajandi üks olulistest arengutest. Eri tarkusi liites saab hakata vaatlema küsimuskohti, mis ühest nurgast vaadates ei pruugi väljagi paista,» viitab noormees.

Õnneks on tema sõnul sellesuunalised arengud ülikoolis igati päevakohased. Ka Karl ise soovib oma magistritöösse kaasata teise eriala pädevust, et seeläbi ise kogeda, kuidas asjad tegelikult toimivad, ning aidata oma tööski targemini kaasa seal, kus võimalik.

Bioloogia teise kursuse üliõpilane Nils Joonas muretseb aga selle pärast, milline on TÜ vastuvõtu kuvand. Täpsemalt see, et viimasel ajal on ülikooli reklaamides võetud väga nooruslik suund. «Me õpime Eesti pikima ajalooga ülikoolis ning võiksime ka turunduses suuremat rõhku panna just TÜ mainele. Nooruslikku hoiakut saab säilitada ilma pidutsemise teemasid kasutamata. Tartu ülikooli tudengitest peab lihtsalt jääma nii hea mulje, et gümnaasiumilõpetajad tahaksid saada meiesugusteks!»

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Egert Puhm

TÜÜE kommunikatsioonispetsialist

Jaga artiklit

Märksõnad

tudengid