TÜÜSA tegemisi veavad eest Reelika Alunurm, Mirell Prosa, Laura Kabonen ja Elinor Õunap.
FOTO: Merilyn Merisalu

Teeme Tartust tudengiaktiivsuse Silicon Valley

Tudengid

Üliõpilaskonna sihtasutus TÜÜSA unistab sellest, et Tartut teataks üle Eesti ja võib-olla isegi kogu maailmas kui kohta, kus iga üliõpilane saab oma võimekuse avastada ja seda täies mahus rakendada.

Sihtasutuse tegevjuhi Mirell Prosa sõnul innustab ja toetab TÜÜSA noori arendavaid organisatsioone ning suunab üliõpilasi nendega liituma. «Meie eesmärk on see, et Tartu oleks tudengite jaoks maailma kõige arendavam koht, olenemata sellest, millises kõrgkoolis või mida nad õpivad,» ütleb Mirell. 

Sihtasutuses on praegu umbes 45 tegevliiget, kes kümmekonnas meeskonnas tegelevad üliõpilas­elu eri osadega. Nii korraldatakse peale organisatsioonisiseste ettevõtmiste mitmesuguseid programme, konverentse ja muid üritusi. Lisaks antakse välja aktiivse üliõpilase elustiili propageerivat ajakirja Ole Rohkem.

Arenguprogrammi juht Reelika Alunurm seletab, et ülikoolielu pole ju ainult õppimine. Teadmiste omandamise kõrval on kasulik koguda palju erisuguseid tutvusi ja korraldamiskogemusi.

«Näiteks pakume arenguprogrammi raames organisatsioonidele rahalist tuge, koolitusi, nõustamist ja toetavat kogukonda. Praegu on seal 17 organisatsiooni. Aitame neil läbi mõelda, miks nad midagi teevad ja kuidas saaks teha veelgi paremini,» märgib Reelika.

Koos on kergem

Paljud ühendused korraldavad põnevaid üritusi ja tegelevad vajalike teemadega. Mure võib olla aga näiteks selles, et uued üliõpilased ei tea neist midagi või ei ole liikmed eriti tegusad. Sellised kitsaskohad võivad olla väga lihtsalt lahendatavad, vaja on vaid asjalikku kõrvalpilku. 

«Tartus on umbes 60–70 tudengiorganisatsiooni, sügisel korraldasime Tartu tudengiorganisatsioonide esimese aastakonverentsi, kuhu kogunesid neist umbes pooled. Tahtsime võimalikult paljudega kokku saada, et ühiselt arutada, milline võiks Tartu keskkond olla üliõpilaste vaatevinklist, ja see oli hea avapauk laiemale koostööle,» räägib Reelika. 

Sihtasutuse personalijuht Elinor Õunap lisab, et aastakonverentsil loodi ka Ole Rohkem koostöövõrgustik, millega on liitunud juba ligi 40 ühendust. «Hakkame üheskoos ümarlaudu korraldama, et meid kõiki puudutavate teemade üle arutleda. Kuna oleme kõik tudengid, on meil sarnased mured, ja ehk aitavad juba kellegi leitud lahendused ka teisi oma asjadega edasi minna või millegi uuega alustada. Koos on meil valjem hääl kui eraldi tegutsedes,» põhjendab Elinor.

TÜÜSA kommunikatsioonijuhi Laura Kaboneni sõnul on ühisettevõtmised üks viis end nähtavamaks teha. Nii pakub sihtasutus tudengiorganisatsioonidele võimalust teha rebasenädala, karjääripäeva või ööraamatukogu raames enda üritusi.

«Ole Rohkem ajakirjas toome välja edulugusid aktiivsetest Tartu tudengitest, et ühelt poolt kinnitada tublidele noortele, kui olulised nad on, ja teisalt näidata kõigile, et tegusus annab lahedama ülikoolikogemuse, nii et teisedki saaksid innustust ise midagi ette võtta,» jutustab Laura.

Kogemus õpetab 

Kui Laura Tartusse geograafiat õppima tuli, oli ta kindel soov katsetada enda piire ja panna proovile oma võimekus. Töö sihtasutuses on teda väga palju õpetanud ja andnud hea võimaluse kasutada näiteks omal käel õpitud kujundusprogramme. Pärast ülikooli lõpetamist on tal seega hulk kasulikke töökogemusi. 

Ka Elinor kinnitab, et tegusus õpingute ajal on kindlasti arendav. Tuttavate kaudu sattus ta kõigepealt Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi ning tundis seal, leides endas üha rohkem julgust uusi asju ette võtta ja vastutada, et tuleks ka teisi innustada sama tegema. 

«Ülikooliaeg on kõige parem võimalus katsetada, eksida ja uuesti proovida. Saad teada, mida sulle meeldib teha ja kui hea selles oled. Minu jaoks on kõige olulisemad suhtlemis- ja meeskonnas töötamise oskused, sest neid läheb tulevikus arstina töötades kindlasti vaja,» räägib Elinor.

Mullu arenes üliõpilaskonna sihtasutus väga kiiresti esialgsest mitu korda suuremaks. Algul oli see vaid vormiline sihtasutus, mille kaudu TÜ üliõpilasesindus sai tegeleda meenete müügiga. Siis tekkis aga sisuline vajadus midagi oluliselt muuta.

Mirell, kes mõne aasta eest kandideeris TÜÜE juhatusse üliõpilaseluga tegelema, tahtis kindlasti selle teemaga edasi minna. Möödunud suvel leiti ühiselt, et mõistlik oleks lüüa esinduspoliitika ja muu üliõpilaselu lahku, nii saaks mõlemat valdkonda arendada senisest keskendunumalt. 

«Leidsime, et kui tahame midagi suurt teha, peame TÜÜSA-ga minema Tartu tasandile ja tegelema kõigi siinsete kõrgkoolide, mitte ainult Tartu ülikooli üliõpilastega,» meenutab Mirell.

Üleminekuajal oli sellega seoses palju segadust, sest esialgu oli Ole Rohkem liikumine TÜ üliõpilasesindusega tihedalt seotud, ja kuigi sihtasutus oli vormiliselt eraldi ettevõtmine, asusid nad samades ruumides.

Nüüdseks on sihtasutus kolinud ülikooli raamatukogu kolmandale korrusele ja sügisel Tartusse õppima tulnud tudengid saavad selgelt aru, kes tegelevad TÜ üliõpilaste õiguste eest seismisega ja kes kõigi Tartu tudengite aktiivsusele õhutamisega. 

Seepärast ei mõjuta sihtasutust sugugi Tartu ülikooli juhtimis- ja struktuurimuutus. Nemad tegelevad edasi oma ülesannetega ja püüdlevad selle poole, et iga huvitatud tudeng leiaks endale Tartus selle koha, kus ta saaks aktiivselt tegutseda just endale sobival viisil ning huvipakkuval teemal.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit