Juba teist aastat järjest ei tähistatud rahvusülikooli aastapäeva 1. detsembril suurejoonelise balliga Vanemuise kontserdimajas, vaid püüti leida selle tähtpäeva äramärkimiseks muid võimalusi.
Kui mullu olid aastapäevaürituste ärajätmise põhipõhjuseks Covid-19 pandeemia tõttu seatud piirangud, siis sel aastal andis tooni ka ülikoolipere enda tunnetus ja soov aidata kaasa pandeemia lõpetamisele. Just see ajendas ka üliõpilasesindust mõtlema välja lahendusi, kuidas pandeemia kiuste turvaliselt rahvusülikooli sünnipäeva tähistada.
Mullu võeti vastu ülikooli uus põhikiri, endiselt on päevakorral ka arengukava ja õppekavade reform. Mida arvavad muutustest ülikoolis tudengiesindajad?
Vaevalt astub keegi ülikooli veendumusega, et tudengite esindamisest saab siin tema põhitegevus. Oleme alma mater’isse vist siiski tulnud muul eesmärgil. Kuid õppejõudude mõningaseks meelehärmiks muutub üliõpilaste esindamine mõnel juhul õppetööst tähtsamaks.
Külli Koort (vasakul) ja Laura Kalda leiavad, et TÜÜE uus hüüdlause kannab endas eri tähendusi. Koorti sõnul kutsub TÜÜE tudengeid üles oma ülikoolikogemust ise kujundama ja ülikooliajast rohkem võtma.
Toimetus kutsus kokku vestlusringi, et arutada üheskoos üliõpilasesinduse tööd nii ülikoolis kui ka riigi tasandil. Laua taha kogunesid Tartu ülikooli üliõpilasesinduse (TÜÜE) esimees Kaspar Kruup, avaliku poliitika spetsialist Laura Kalda, turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Külli Koort, üliõpilaskogude esindajad Rainer Ratnik (õigusteadus), Karl Käsnapuu (usuteadus) ja Kristjan Martin Kasterpalu (arstiteadus).
Millised saavutused tooksite TÜÜE puhul välja möödunud aastat arvestades?
