Tartu Ülikooli Narva kolledž veab eest rahvusvahelist projekti, millega ajakohastatakse võõrkeele õpetamist Ukraina ülikoolides.

Projekti juht Oleksandra Golovko, kes on ise töötanud õppejõuna Ukraina Riiklikus Raudteetranspordi Ülikoolis, kuid nüüd elab ja töötab Narvas, ütles, et Ukrainas on senimaani väga vanamoodne, nõukogude ajast pärinev keeleõppesüsteem. Küll aga alustati 2018. aasta 1. septembril sealse haridussüsteemi uuendamist ja sellega on seotud ka kõnealune projekt.

Algatuses osaleb kokku kaheksa Ukraina ülikooli neljast regioonist: Lääne-, Ida-, Lõuna- ja Kesk-Ukrainast; igaühest kaks. Peale projekti eestvedaja, TÜ Narva kolledži aitavad ukrainlasi koolitada partnerülikoolid Saksamaalt ja Suurbritanniast.

Oleksandra Golovko sõnul ei õpetata Ukraina ülikoolides siiamaani peaaegu üldse inglise keeles. Peamine õppekeel on ukraina keel, mõnes kohas on kasutusel ka vene keel. Projekti eesmärk ei olegi hakata kõrgharidust andma tervikuna inglise keeles, vaid koostada kakskeelseid õppekavasid, et Ukraina üliõpilastel oleks siiski ka erialane pädevus rahvusvahelise suhtluse keeles.

„Inglise keele õppe edenedes paranevad ukrainlaste konkurentsivõime ja tõenäosus saada pakkumisi eri tööandjatelt,“ selgitas Golovko. Praegu on Ukraina inglise keele oskuse poolest Euroopa rahvastest viimase viie hulgas. Kehva inglise keele oskuse tõttu ei ole Golovko sõnul Ukraina ja rahvusvaheliste ülikoolide vahel ka piisavalt koostööd, mis omakorda pärsib õppekvaliteedi arengut.

Nagu öeldud, on see projekt üks osa Ukraina suuremast haridusreformist. Seega soovitakse peale inglise keele oskuse parandamise kõrgkoolides edendada ka selle keele õpetamise oskust kõigil teistel haridustasemetel. Golovko sõnul on Ukrainas kasutatavad võõrkeele õpetamise meetodid tihtipeale ajale jalgu jäänud. „Seetõttu koolitame võõrkeeleõpetajaid, kel oleks võimalik uusi teadmisi oma koolis edasi anda,“ rääkis ta.

Narva kolledž on eeskuju

TÜ Narva kolledž alustas koostööd ukrainlastega juba 2016. aastal, kui Eesti Välisministeeriumi toel korraldati Zaporižžja Riiklikus Ülikoolis koolitused keeleõppe ühendamise kohta aineõppega ning konverents, kus tutvustati Eesti kogemust nii lõimitud aine- ja keeleõppe kui ka keelekümbluse alal. Koostöö ülikooliga jätkus ja 2019. aastal jõutigi kõnealuse, Erasmus+ projektini, kuhu on kaasatud kaheksa Ukraina ülikooli.

Narva kolledži mitmekeelse hariduse teadur Kristina Kallas ütles, et Eestil on hea kogemus, kuidas minna nõukogudeaegselt süsteemilt üle euroopalikule süsteemile, ja seetõttu on Eesti Ukrainale heaks eeskujuks. „Kahetsusväärselt alustab Ukraina selle protsessiga alles praegu,“ nentis Kallas.

Ta lisas, et Eestil on ka väärtuslik kogemus keelekümbluse metoodikaga ning lõimitud aine- ja keeleõppega nii koolides kui ka ülikoolides – on olemas teadmised, kuidas õpetada ainet inglise, aga ka prantsuse, saksa või eesti keeles. „Sarnase ajaloolise tausta tõttu mõistame Ukraina ülikoolide probleeme paremini kui Lääne-Euroopa ülikoolid,“ arvas ta.

Peale selle on Kallase hinnangul Narva kolledži kogemus unikaalne ja võrreldes muu Eestiga on see Ukraina oludega hästi kohandatav. Ta ütles, et Ukraina ülikoolid seisavad silmitsi samalaadsete küsimustega nagu meie: kuidas ja millises mahus säilitada venekeelne õpe, mis seni domineeris, kuidas motiveerida minema üle ulatuslikumale ukrainakeelsele õppele ning millisel viisil lisada sellele ingliskeelne õpe.

Reform tagab edu

„Kui alustasime koostööd Zaporižžja ülikooliga, olid nad oma keeleõppetavadega üsna ummikus. Neile tundus, et vene keele asemel tuleb nõuda õpetamist lihtsalt ukraina keeles ja sellega asi piirdub. Koostöö meiega avardas nende mõttemaailma ja tõi nendeni mitmekeelse hariduse mõiste – et õpet saab korraldada mitmes keeles korraga,“ rääkis Kallas.

Ühisprojekt kestab 2022. aasta sügiseni. Golovko selgitas, et iga projektis osalev Ukraina ülikool töötab oma õppekavade alusel välja uue kakskeelse, s.o ukraina- ja ingliskeelse õpetamise metoodika. Tema sõnul võib projekti lugeda õnnestunuks siis, kui Ukrainas luuakse uus inglise keele õpetamise strateegia ja hakatakse päriselt uutmoodi õpetama.

Kallas märkis, et selle eesmärgi saavutamiseks on tarvis sütitada otsuseid langetavaid juhte – näidata neile mitmekeelse õppe võlusid ja eeliseid, mida on tublisti rohkem kui ükskeelsel õppel.

Ukraina ülikoolide valmisolek õppida ja uusi lahendusi proovida on Kallase hinnangul suur ning ta on veendunud, et ettevõtmine läheb korda.