Märtsi keskel, kui tähistati emakeelepäeva, valiti ka 2019. aasta keeletegu. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi korraldatud konkursil võidutsesid keeletehnoloogia teod: peaauhind läks jagamisele Tartu Ülikooli masintõlke ja Tallinna Tehnikaülikooli kõnetuvastuse vahel.

Tartu Ülikoolis loodud Neurotõlge on tehisnärvivõrkudel põhinev masintõlge, mis toetab tõlkimist eesti-inglise, eesti-vene ning eesti-läti keelesuundadel. Keele tuvastamisega saab neurotõlge ise hakkama, kasutajal tuleb määrata sihtkeel ja stiiliväljund. Neurotõlge oskab parandada ka eesti keele grammatikavigu. Töörühma juhib Mark Fišel ning selle liikmed on Andre Tättar, Lisa Yankovskaya, Lisa Korotkova, Liisa Rätsep, Maksym Del ja Annika Laumets-Tättar. Masintõlkega saab tutvuda aadressil neurotolge.ee.

Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia laboris välja töötatud kõnetuvastussüsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm, kuhu kuuluvad veel Ottokar Tilk ja Asadullah. Kõnetuvastus on tehnoloogia, mille abil muudetakse kõne tekstiks. Kõnetuvastus võimaldab näiteks dokumentide dikteerimist, kõne- ja videosalvestiste transkribeerimist ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhtlemist. Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, mida kasutavad näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogid, samuti Eesti meediamonitooringufirmad raadio- ja telesaadete teksti automaatseks transkribeerimiseks. Hiljuti jõudis kõnetuvastus Riigikogu saali, kus selle abil kavatsetakse hakata automaatselt stenogramme koostama.

Rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaani Instagrami konto, mille kaudu vahendatakse keelenõu.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas 11. märtsil Põlva Gümnaasiumis toimunud aktusel keeletegude tegijaid ning märkis, et eesti keele aastal tehti ja esitati keeletegusid konkursile aktiivsemalt kui kunagi varem. „Need teod peegeldavad hästi läbilõiget kõigest sellest, mis on eesti keele arendamisel oluline: teaduskeele areng ja terminoloogia, keeleõpe, keelemängud, keelehoole ja keeletoimetamine, uuringud, sõnaraamatud, tõlkimine, masintõlge, kõnetehnoloogia ning muidugi eesti keelt propageerivad ja head keelekasutust edendavad teod,“ ütles ta.

Aasta keeleteole oli nomineeritud ka UT keelenurk, mida 2019. aastani toimetas Miljon+ töörühm: Riina Reinsalu, Ann Siiman ja Sirli Zupping.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis edendavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja selle staatuse kindlustamist ning aitavad kaasa eesti keele talletamisele ja uurimisele. Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

2019. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 34 keeletegu. Auhind anti tänavu välja neljateistkümnendat korda.