Lõputöö kaitsmiseks on vaja vaid internetiühendusega arvutit.
ILLUSTRATSIOON: Pixabay.com

Lõputööd saab kaitsta kas või maailma teisest otsast

Aktuaalne

Tartu Ülikoolis tehti ajalugu – esimest korda kaitsti doktoritöö veebi teel. See kinnitab väljaöeldud lubadust, et riigis kehtestatud eriolukorra tõttu lõputööd kaitsmata ei jää. Samas võib juhtuda, et lõpuaktuse jaoks mõeldud kleit või ülikond jääb nüüd kappi seisma.

Eriolukord ja karantiin on tekitanud üliõpilaste seas arvukalt küsimusi. Suurt muret tunnevad oma õpingute pärast need, kes on pingutanud selle nimel, et kevadel lõpetada. TÜ õppeprorektori Aune Valgu sõnutsi ei tasu muretseda, et ülikool jääb eriolukorra tõttu lõpetamata. „Vajadusel kaitseme lõputöid interneti teel, aineid saab lõpetada ka augustis,“ kinnitas ta.

Esimesed videokaitsmise tuleristsed saadi juba märtsi lõpul, kui Tartus informaatikat õppinud Adriano Augusto kaitses doktoritööd oma kodust Austraalias Melbourne’is. Ehkki osalejad asusid füüsiliselt eri paigus, järgiti siiski tavapärast protseduuri. Värske doktorikraadi omanik kommenteeris hiljem, et erilist närvipinget ta teistmoodi kaitsmise pärast ei tundnud. „Olukorras, kus maailm laguneb koost, kaotas doktorikraadi kaitsmine oma tähtsuse,“ tähendas ta.

Ülikool on võtnud seisukoha, et kui vähegi võimalik, siis kaitsmisi edasi ei lükata, vaid korraldatakse need kaugtöövahenditega. Erandkorras lubatakse kaitsmisele ka siis, kui mõni aine on läbimata, kuid diplomi saab üliõpilane ikkagi alles pärast kõigi õppekava ainete läbimist. Lõpuaktuste kohta praegu veel selgust pole – need saavad toimuda vaid siis, kui eriolukord on aktuste kavakohaseks ajaks läbi.

Aune Valk nentis, et praegu on kõige keerulisem olukord praktikumidega, mis peaksid toimuma laboris, haiglas või mujal silmast silma. Õppejõududel on võimalus asendada praktikume muude õppevormidega ning kuigi semester saab juunis läbi, on vajadusel võimalik praktikume ja laboritöid teha ka 31. augustini, sest õppeaeg lõpeb alles siis.

Palju küsimusi on välisüliõpilastel ja ajutiselt välismaal viibivatel üliõpilastel. „Otsime kõigile üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi,“ kinnitas Valk ning rõhutas, et kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub eriolukorrast hoolimata.

Küllap hakkavad nüüdseks juba kõik harjuma mõttega, et veel mõnda aega jagavad õppejõud tarkusi ainult interneti teel. Kõiki teadmisi aga veebist paraku kätte ei saa, mistap valmistas ülikooli raamatukogu sulgemine nii mõnelegi tõelise pettumuse. Hea teadmine on aga see, et materjale saab tasulise teenusena lasta digiteerida. Samuti saabus 25. märtsil rõõmusõnum: raamatuid saab nüüd laenutada e-kataloogi ESTER kaudu.

Kui raamatud on ESTER-i kaudu tellitud, saab need kätte raamatukogu (W. Struve 1) fuajees peaukse kõrval asuvast targast kapist. Et kappide arv on piiratud, võib tellitud raamatute ooteaeg olla kuni kolm päeva. Eriolukorra nõudeid arvestades palutakse lugejatel siseneda fuajeesse ühekaupa ja desinfitseerida käed nii enne kui ka pärast raamatu kapist välja võtmist. Selleks vajalikud vahendid on kapi kõrval.

Lugejad pääsevad kappide juurde esmaspäevast reedeni kella 12–17 ja raamatu kättesaamiseks on vaja ID- või lugejakaarti. „See on parim lahendus, mida me praeguses keerulises olukorras pakkuda saame, ohustamata kellegi tervist,“ ütles ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru.


Korduma kippuvad küsimused

Mõistagi on ülikoolipere liikmetel eriolukorras muutunud õppe- ja töökorralduse kohta palju küsimusi. Korduma kippuvad küsimused ja neile antud vastused on koondatud ülikooli veebilehele. Kui sellelt lehelt vajalikku vastust ei leia, on samas võimalik esitada ka uusi küsimusi.

ILLUSTRATSIOON: Pixabay.com

Siin on valik küsimusi ja vastuseid 27. märtsi seisuga.

Kuidas tagab ülikool kvaliteetse e-õppe?

Ülikool pakub õppejõududele tuge ja soovitusi auditoorse õppetöö asendamiseks e-õppega. On arusaadav, et päevapealt polnud kõik õppejõud valmis e-õppele üle minema. Kui aga e-õppe kvaliteediga on senini probleeme, tuleb sellest teada anda programmijuhile või õppeosakonnale.

Mida teha ja kelle poole pöörduda, kui e-õppele ülemineku tõttu on õppetöö maht ebaproportsionaalselt suurenenud?

Soovitame esmalt anda tagasisidet õppejõule ja vajaduse korral programmijuhile. Õppetöö kavandamisel saavad õppejõud abi personaliarenduskeskuse õpetamisoskuste konsultantidelt ja õppedisaineritelt.

Kas saaks ÕIS-i luua sellise tehnilise lahenduse, et õppejõud näeks, mis kuupäevaks kui palju ülesandeid üliõpilastele juba antud on?

Ülikoolis planeerib iga õppija oma tunniplaani ise ja valib, mis aineid ja millisel ajal ta läbib (nt valikained, vabaained, kõrvaleriala; ainesüsteemis õppides ka kohustuslike ainete järjekord). Seetõttu ei saa keskselt koordineerida, et õppijal tunniplaanis ainete õppetöö koormus ühele ajale ei koonduks. Küll aga on kavas teha täiendusi, et õppejõud saaksid ÕIS-is õppeaine toimumise juurde sisestada ka kodutööde tähtajad. Seal kajastuksid ka Moodle’i kursuse tähtajad.

Mida teha, kui uurimistöö andmete kogumine on raskendatud?

Esmalt tasub pidada nõu õppejõu või juhendajaga. Raamatukogu pakub digiteerimisteenust. Laboris individuaalselt tehtavad katsed liigituvad teadustööks ja kokkuleppel juhendajaga võib katseid jätkata. Intervjuusid saab teha videokõne teel, kui pidada silmas selliste intervjuude eripärasid ja kitsaskohti. Kindlasti on võimalik mõne töö teemat ka natuke kohandada, et töö saaks siiski lõpetatud.

Kas ülikooli kandideerimise aeg lükkub edasi?

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtu ajakavas ei ole muudatusi planeeritud. Ülikool on valmis tegema tinglikke vastuvõtuotsuseid, kui lõpetamine on olude sunnil nihkunud augustikuusse. Kõrghariduse esimese astme ajakava muutmine sõltub riigieksamite ajast. Kui need lükatakse edasi, võib esimese astme vastuvõtuperiood nihkuda edasi kuni kuu aega. Vastuvõtuarutelud käivad hoogsalt ning hiljemalt 1.mail loodame paika saada plaani, kuidas I astme vastuvõtt toimuma saab. 

Kui eriolukorra tõttu jääb mõni planeeritud ainekursus ära ja tudeng ei saa vajalikku õppemahtu täis, et olla tasuta õppel, siis kas tal tuleb õpingute eest hakata tasuma?

Kui ülikool otsustab eriolukorrast tingituna mõne aine ära jätta, siis nende ainepunktide eest üliõpilane maksma ei pea. Kui üliõpilane teeb aga ise valiku ainet mitte lõpetada, siis see on tema enda otsus ja tal on kohustus puudujäävate ainepunktide eest maksta. Kui perekondlikud või tööga seotud asjaolud ei võimalda õppetöös suures mahus osaleda, siis soovitame võtta akadeemilise puhkuse. Plaanime muutust, et omal soovil akadeemilist puhkust saaks vajadusel võtta  kahes osas.

Kas ülikool vähendab õppetasusid, kuivõrd eriolukorras võivad väheneda sissetulekud ja muutuda ka õppetöö vorm?

Ülikool ei plaani õppetasusid vähendada, teeme pingutusi, et õppetöö jätkuks küll teises vormis, aga ette nähtud mahus. Põhjendatud juhtudel saab teha õppetasu jaoks maksegraafiku või ajatada maksmist eriolukorra lõppu. Maksegraafiku või maksmise ajatamise asjus tuleks võtta ühendust oma valdkonna dekanaadiga.

Maarit Stepanov

UT peatoimetaja

maarit.stepanov [at] ut.ee

Jaga artiklit