Koroonaloomingu särav koorekiht

Aktuaalne

Kõike, mis ilmas olemas, ei saa sõnadesse panna. Koroonaaja hetkede jäädvustamiseks korraldas Universitas Tartuensis TÜ üliõpilasesindusega kahasse koroonaloomingu konkursi. Tingimused olid osalejatele võrdlemisi vabad: iga looja võis luua täpselt sellises vormis, nagu süda lustis. 

Niisiis saabus üleskutse peale pildikollaaže, karikatuure, fotosid, animatsioon ja maal, aga ka luuletusi ja loomingulist teksti. Peapreemia läks jagamisele Mai Beilmanni ja kassprofessor ­Sassiuse vahel. Aitäh kõigile osalenutele! 


PEAPREEMIA

Mai Beilman, sotsioloogia teadur

Üksikvangistus kahele: koroonadialoogid kassiga  

 

Hommikul 

Kass: „Ei, inimene, ära mõtlegi kohvile ja ära vaata läpakasse. Anna mulle süüa!“  

Mina: „Mine eemale! Sul on piisavalt süüa. Ma pean töötama.“ 

Kass: „Anna mulle veel süüa! Sinu töö on mind toita! Kogu aeg.“ 

 

Mõni minut hiljem  

Kass: „Inimene, ära hakka kirjutama! Aeg on mind silitada!“ 

Mina: „Mine eemale! Ma ei saa praegu.“ 

Kass: „Kas kuulsid, ma käskisin sul mind silitada? Hakka kohe pihta, või löön sulle hambad randmesse!“  

 

Mõni hetk pärast silitamisseanssi  

Kass: „Inimene, lõpeta kirjutamine! Aeg on minuga mängida!“  

Mina: „Tõsiselt? Suur valge väljas! Kas sa ei võiks päevasel ajal normaalse kassi kombel magada?“ 

Kass: „Mitte siis, kui sa kodus oled. Mängi nüüd minuga, või närin su läpaka nurgast katki!“  

 

Mõne aja pärast  

Mina: „Sa ju ei mängi! Miks ma siin keset tuba seisan, mänguasi käes, nagu idioot?“ 

Kass: „Selleks, et mu meelt lahutada. Mulle meeldib vaadata, kuidas sa end lolliks teed.“ 

 

Lõunaajal  

Kass (väga ärritunud ilmel): „Tõsiselt, inimene? Kas sa pead sellist lärmi tegema, kui süüa teed? Kas sa aru ei saa, et üritan siin magada?“ 

Mina: ‘Noh, lõunaaeg on.’  

Kass: „Ei, praegu on mu lõunauinaku aeg ja see kestab veel kolm tundi.“ 

 

Vähem kui kolme tunni pärast  

Kass: „Inimene, vaata siia! Olen nüüd ärkvel ja vajan tähelepanu! Võib-olla vaataksime lihtsalt teineteisele otsa, ütleme, nii paar tundi järjest?“ 

Mina: „Mine eemale! Ma pean töötama.“ 

Kass: „Sinu töö on mu meelt lahutada ja kui sa oma kohust ei täida, siis teen siin ühe tiiru, nii et saame hakata teineteisele silma vaatama.“  

 

Kass kõnnib otsustavalt üle klaviatuuri.  

Kass: „Näed, inimene, et oskan sinust paremini kirjutada! Oled sa ise kunagi nii kiiresti kirjutanud hsejkshdjkshfguhsuohohsdiohoghoshogsjhroio iio?“

Mina: „Noh, see pole just päris see, mida siia peatükki veel kirjutada mõtlesin.“ 

Kass: „Oh, saan aru, sa vajad sellesse peatükki natuke matemaatikat. Las ma kirjutan sulle siia ühe tuttuue valemi.“ 

 

Kass ründab taas klaviatuuri. 

Kass: „Näed, kui tugev ma mates olen, inimene? Oled sa kunagi niisugust valemit näinud? Proovi see nüüd ära lahendada: (14he9+2ch)/174X279(H/hkf+47h-hj). Ah, ükskõik! Vaata nüüd parem mind või täiendan su peatükki veel ühe valemiga!“ 

 

Mõni hetk hiljem 

Kass: „Inimene, ma olen mõelnud, et peaksime koos jalutama minema. Kõnnime aknast ukseni ja tagasi, mina sinu järel. Mõtlen, et võiksime seda teha nii umbes tosin korda.“ 

Mina: „Jäta mind rahule, kass.“ 

Kass: „Kuhu sa lähed, inimene? Lähed tualetti? Oo, see on hea mõte, inimene! Oota mind ka! Tulen sinuga kaasa ja vaatan, mis sa seal teed!“  

 

Mõni minut hiljem 

Kass: „Mis me nüüd hakkame tegema, inimene? Läheksime ehk naabritele külla? Tunnen lõhnast, et neil on kass.“ 

Mina: „Ei, naabritega läbikäimine on rangelt keelatud!“ 

Kass: „Miks? Kas arvad, et nende kassil on koroona ja ma võin nakkuse saada?“  

Mina: „Ei, sellepärast, et eestlastel on vana komme end naabritest nii kaugele hoida kui võimalik. Koroonakriis pole muud kui vaid üks suurepärane ettekääne hoida teistest inimestest tavapärase kahe ja poole meetri asemel viie meetri kaugusele.“  

Kass: „No mina pole eestlane, vaid šotlane. Kas võin ise naabritele külla minna?“ 

Tunnen kiusatust kass korterist välja lasta. 

 

Veel mõni hetk hiljem  

Kass: „Sa ei pööra mulle piisavalt tähelepanu, inimene! Pane see raamat käest ära! Kui juba diivanil istud, peaksid pühendama natuke aega minu paitamisele.“ 

Mina: „Mine eemale! Seda on mul vaja lugeda kursuse jaoks, mida õpetan.“ 

Kass: „Ei mingil juhul! Kui sa raamatut kohe käest ei pane, närin selle nurgad lõhki! Kuidas sa seda siis Maiole* seletad? Silita mind nüüd veel natuke!“  

[*raamatukoguhoidja]  

 

Õhtul  

Kass: „Tubli tüdruk! Täna oled sa olnud üsna talutav teenija. Mine ja puhasta nüüd mu liivakast ära! Käskisin sul seda juba eile teha!“ 


PEAPREEMIA

kassprofessor Alexander Sassius 

Professor Sassiuse tähelepanekud pakkuvad sügavat mõtteainet.

Suure koormusega ühiskonnateaduste instituudis laste heaolu uuringute grupis töötav professor Sassius jagab Facebooki kontol kõikvõimalikke mõtteteri ja illustreerib neid piltidega nii endast kui ka oma sõpradest. See pilt on postituse juures, milles tuletatakse meelde, et isolatsioonis olles võib muuta elu kunstiks. „Ars longa, vita brevis est," tuletab Sassius meelde.

Pildil professori kauge sugulane


PARIM LUULETUS

Agnes Lea,

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureusetudeng

 

SELLES ISOLATSIOONIS

selles isolatsioonis

on minus rohkem kevadet

kui Arno Talis

ja vähem naeru kui Raja Teeles

lilled on kasvand üle koduakende

päikesepaistet neist tuppa ei jagu

niimoodi jätkates

kasvangi ühes heinamaaga

talve

 

selles isolatsioonis

on toiduarmastus Tõnissonist suuremgi

ja hapram kui kolme apelsini vastu

esimese kolmest sõin vitamiine ammutades ära

teise unustasin kokkuhoiu kriisis kappi mädanema

kolmas on senini kaugelt maalt tulemata

ma pühalikult luban

tootsi sõnul tulemata ei jää

ootan ta ära

 

selles isolatsioonis

olen sildistatud harjumuste ohver

kui Imeliku kandle helil tantsija

kaks sammu sissepoole

kaks sammu väljapoole

seep ja parem käsi

seep ja vasak käsi

desinfitseerimisvahend

ja uuesti maskivahetus

 

selles isolatsioonis

on kõigile selgemast selgem

kui Lible löödud kella täistunnid

päike tõuseb idast

ja loojub läänes

ent aeg näib aina olevat

idarindel muutusteta

ma varsti Lauri rahust murdosa

köstri paigalpüsimatuse tervikust

võib-olla


ÜLIÕPILASTE LEMMIK

Rein Oleski maal peegeldab koroonaajal kogetud tundeid.

„Mul on nii igav, et kuku või ümber“ 

Rein Olesk,

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant

 

Autor kirjeldab teose valmimist nii: „Ühel päeval oli mul nii igav, et kuku või ümber. Et mitte päris ümber kukkuda, haarasin sahtlipõhjast hoopis pintslid ja kunagi soetatud vesivärvid ning asusin tegudele. Tähendab – asusin maalima! Taustal kõlas klassikaline muusika ...“


KOROONAAJA PREEMIA

Nimetu töö

Brenda Teder,

religiooniuuringute bakalaureusetudeng


Katre Vahter, „Kui lähed ühika selvepesulasse, aga unustad maski kaasa võtta"

Tiia Vissak,

rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor

Koroonaaeg

Sinised, mustad ja valged

koroonamaskid

vedelevad porisel tänaval

või ujuvad allavoolu mudasel Emajõel.

 

Keda või mida nad kaitsevad?

Kas pori või vett

või oma kunagist kandjat?

 

Isegi kalamehel on mask ees,

kuigi tema ümber pole kedagi peale kalade,

kes teadaolevalt nakkust edasi ei kanna.

 

Aga kevad on juba saabunud,

kuigi tal pole maski ees

ja varsti tuleb ka suvi,

isegi kui mõned poliitikud tahaks selle ära keelata.


Karmen Lust, 

füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor

Loeng enne ja nüüd

2019

Lektor: „Miks erinevad ioonid kannavad üle erineva hulga laengut?“ 

Tudengid vaikivad. 

Lektor: „Kes vastata oskab, saab boonuspunkti.“

Tudeng: „Oot, mida te küsisite?“

2020

Oh, kuidas ma neid vestlusi praegu taga igatsen! Loen siin füüsikalist keemiat videosse, ainus kuulaja on kass, aga ta, kurivaim, ei tee isegi nägu, et teda see värk huvitaks.

 


 

Erik Abner, funktsionaalse genoomika teadur

Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta

Kui SARS-CoV-2 on meile kõigile suhteliselt uus viirus, siis on koroonaviiruste näol tegemist vana tegijaga. Aastal 2003 puutus inimkond esmakordselt kokku SARS-CoV-1 viirusega, mis päädis paraja rahvusvahelise šokiga. Õnnekombel suudeti ülirangete karantiinimeetmetega see puhang seljatada. Kuid teadlaskond pidi tunnistama oma ettevalmistamatust tulevaste epideemiate suhtes. Seetõttu on viimaste aastate jooksul uuritud koroonaviirusi ligi kümnes tuhandes teadustöös. Kõik need varasemad teadmised ladusid meile vundamendi ohjeldamaks käimasolevat pandeemiat. 

SARS-CoV-2 viirus on ~80% vana SARSi-viirusega identne, mistõttu me saame temalt teadmisi hõlpsasti ka "laenata". Selle kollaažiga sooviksin näitlikustada nende kahe viiruse sarnasusi.

Vasakul üleval: SARS-CoV-1 viiruse E-valk (PDB: 5X29).   

Uue ja vana SARSi E-valgu struktuurid on 97.4% sarnased, mis bioloogilises mõistes on peaaegu, et identne. Seepärast kasutatakse uue viiruse uurimisel üldjuhul vana SARSi E-valgu mudelit.

Vasakul all: SARSide proteaasid (heleroosa SARS-1; tumeroosa SARS-2; PDBd: 2GZ7, 7BUY).        

Neil kahel valgul on sarnasus juba natuke väiksem – 91.8%. Kuna aga proteaasid on ühed peamised ravimite sihtmärgid, tuleb teadlastel kasuks juba olemasolev kogemus vanade proteaaside inhibiitorite uuringutest.  

Paremal üleval: SARSide S-valgud (kollane SARS-1; oranž SARS-2; PDBd: 7CT5, 5XLR).      

Üheks tähtsaimaks valguks koroonaviiruste ohjeldamisel on ogavalk. Seda valku tunneb meie immuunsüsteem alati esimesena ära ning õpib selle abil viirust tuvastama ja hävitama. Seepärast on ogavalkude uurimine olnud võtmetähtsusega vaktsiinide arendamisel.        

Paremal all: SARSide N-valgud (eredam SARS-1; tuhmim SARS-2; PDBd: 2CJR, 6WZO)      

N-valkude ülesanne on kaitsta ja stabiliseerida SARSide RNA-d. Oma kriitiliselt tähtsa rolli tõttu ei lubata ka neil valkudel laialdaselt muteeruda – sarnasus on 97.2%.  

Keskel: TLR7 valgud (PDB: 5ZSL) koos RNA-ga (punane).  

TLR7 valgud on meie rakkude üks esmaseid kaitseliine viiruste suhtes häire löömiseks. Nende ülesanne on tuvastada võõrast RNA-d ning teavitada ümbritsevaid valke sissetungijast. Kui meil hästi läheb siis on viirustel meie organismis vaid üks saatus – meie immuunsüsteem saab nad kätte ja lagundab ära kõik võõrad patogeenid. 

Jaga artiklit