Pandeemia parandas õppetulemusi

Uudis

Ehkki uudiseid, arvamuslugusid ja ka ühismeediavestlusi jälgides võiks eeldada, et koroonaviiruse levik andis õppekvaliteedile ja -tulemustele hoobi, näitavad vahekokkuvõtted ja statistika, et vähemalt tulemuste poolest on olukord varasemaga võrreldes üldjoontes sama või paremgi. Loomulikult on ka erandeid.

Üliõpilaste hinded olid 2019/2020. õppeaastal valdavalt paremad kui 2019/2018. õppeaastal; A-de osakaal on kasvanud, D-de ja E-de hulk kahanenud. Tuleb aga märkida, et see väide põhineb kevadsemestri andmetel. Tulemuste paranemise põhjus pole teada, kuid oletada võib muu hulgas kodustes tingimustes avatud materjalidega eksamite tegemist. Lisaks oli teave tänu e-lahendustele paremini kättesaadav, näiteks loenguid sai ka järelkuulata.

* Õpingute katkestamine. Võrreldes 2019. aastaga oli mullu katkestamisi 8% võrra vähem. Kui 2019. aastal katkestas õpingud 1631 üliõpilast, siis 2020. aastal 1506. 

* Õpingute lõpetamine. 2020. aastal lõpetas õpingud 2% rohkem üliõpilasi (2778) kui 2019. aastal (2715).

Digiareng hoogustus ülikoolis järsult. Varasemast rohkem oli tasuta juurdepääsuga e-kursusi (MOOC) ning ka nende lõpetajate osakaal oli suur: 45,7%. Moodle’i kursuste arv kasvas eelnenud aasta 7400-lt 8600-le, kuid teisalt polnud areng hüppeline – see järgis varasemate aastate trendi. Enim e-kursusi oli sotsiaalteaduste valdkonnas.

Suur koormus

Mida tundsid üliõpilased pandeemia ajal? Vastuseid annavad 2020. aasta eriolukorra ajal kogutud andmed. Nende järgi tajusid nii üliõpilased kui ka õppejõud eriolukorra ajal tööaja pikenemist, töömahu ja ‑koormuse kasvu. Valdavalt veebipõhise õppimisega kaasnes üksiolekutunne, teadmatus, väsimus, ärevus ja motivatsioonilangus. Kuna reisida oli keeruline ja digilahendused riigiti ebaühtlased, vähenes nii õpiränne kui ka selle arvelt tulnud ainepunktide hulk. 

Üliõpilased tõid esile, et nad tundsid tehnoloogilise taseme ebaühtlust, iseseisvaks tööks tarvilike juhendite nappust ja puudust auditoorsest tööst, eriti seminaridest ja praktikumidest. Raskendatud olid vahetu suhtlemine, probleemide lahendamine ja küsimustes selguse saamine. Kõige raskem oli esmakursuslastel – nii üksindustunde kui ka harjumatu enesejuhtimisolukorra tõttu. 

Hinnang toimunule

Üliõpilaste hinnang eriolukorra ajal toimunule erines valdkonniti. Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas oli üliõpilaste tagasiside õppetöö kohta varasemast negatiivsem (välja arvatud arvutiteaduse instituudis), teistes valdkondades oli hinnang pigem positiivne. Üle poolte üliõpilaste arvates toimis õppetöö pigem hästi. 

Õppejõududele heideti ette puudulikku osalust õppekorralduses, hindamise segasust ja materjalide üksluisust, samuti õppejõudude digipädevuse ebaühtlust, mõnel juhul ka põhjendamatut eeldust, et veebis võtab eksami tegemine vähem aega.

Üliõpilaste endi digipädevus arenes, kasutati iseseisvaid teadmiste omandamise viise ja vahendeid, näiteks ühismeediagruppe, veebiseminare, taskuhäälingut. Ent negatiivsena toodi esile, et eraelu segunes õppimisega – kodune kõrvaline tegevus võis veebiarutelusid ja eksameid häirida.

Saaks paremini

Eriolukorra õppetundide uuringus tuuakse esile mitmeid soovitusi, mida tasuks edaspidi teha teisiti. Selles kirjeldatakse, et parandada saaks ülikoolipere liikmete vahelist kommunikatsiooni ja arendada digipädevusi. Tehakse ka ettepanek kasutada mitteeristavat hindamist.

Mõttelaiskuse vältimiseks tuleks koostada eksamid, mis on küll avatud materjalidega, aga sellised, kus üliõpilane peab mõtlema, mitte üks-ühele vastuseid kopeerima. Ka olukorra normaliseerudes tasuks edaspidi pakkuda rohkem e-kursusi, et aineid saaks valida eelkõige vajaduse järgi.


Kasutatud allikad

Trumm, E., Urmann, H., Remmik, M., Mägi, M., Tubelt, E., Espenberg, S. (oktoober 2020). Eriolukorra õppetunnid: distantsõppe kogemus Tartu ülikoolis.

TÜ õppeosakonna elukestva õppe keskus (2021). Tartu Ülikooli e-õppe ajakiri. etu.ut.ee (vaadatud 04.06.2021).

Tartu Ülikooli statistika (2021). statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22 (vaadatud 04.06.2021).

 

 

Virgo Siil

UT peatoimetaja 2017–2018

Jaga artiklit