Edutamine on võimalik olukordades, kus on näha, et organisatsioonis on oma teadusvaldkonnas väga tugev kandidaat olemas ning avalik konkurss lisaväärtust ei anna
ILLUSTRATSIOON: Pixabay.com

Uus karjäärimudel on paindlikum

Aktuaalne

Uue aasta algul jõustus TÜ akadeemilise töötaja karjäärimudel, mille eesmärk on muu hulgas anda noortele edukatele teadlastele kindlus, et neil on ülikoolis väga head karjäärivõimalused.

Juba kolm aastat tagasi kirjutasid Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed Sirbis teadustöötajate karjäärimudeli puudustest riiklikul tasandil, rõhutades, kuivõrd keeruline on püsida Eesti teadussüsteemis. Suunised selleks, kuidas teadusmaailma astuda ja ametis edasi liikuda, polnud piisavalt paindlikud. Ka TÜ-s on selleteemalised arutelud kestnud juba mõnda aega. Nüüd on jõutud ümberkorraldusteni, mille eesmärk on säilitada akadeemilise töötaja kindlustunne ja motivatsioon kogu karjääri vältel. Kõik pole siiski veel lõpuni selge – ees on ootamas arutelud tenuuriprofessuuriga seonduvate põhimõtete üle.

Uued ametinimetused

Seoses uue kõrgharidusseadusega on muudatus tehtud akadeemiliste töötajate ametinimetustes. Senini on õppejõududel olnud viis ametikohta – õpetaja, assistent, lektor, dotsent ja professor – ning teadustöötajatel neli – nooremteadur, teadur, vanemteadur ja juhtivteadur. Uue neljaastmelise struktuuri järgi on ametikohti kokku seitse. Esimesel astmel on õpetaja, nooremlektor ja nooremteadur, teisel lektor ja teadur, kolmandal kaasprofessor ja neljandal professor. Kõiki neid hõlmab edaspidi ühtne termin akadeemiline töötaja.

Professori, lektori ja õpetaja ametikohtadel ei muutu midagi ei ametinimetuses ega -nõuetes. Muudatused puudutavad praeguseid assistente, nooremteadureid, teadureid, vanemteadureid, dotsente ja juhtivteadureid.

Ülikooli karjääriredelil on võimalik tõusta ka edutamise teel.

Mõne ameti puhul tehakse muudatus kvalifikatsiooninõuetes. Siiani on nooremteadurina töötamiseks olnud vaja magistrikraadi või sellele vastavat erialast ettevalmistust. Käesolevast aastast peab nooremteadur aga olema immatrikuleeritud TÜ doktoriõppesse. Kui tähtajatu töölepinguga nooremteadur doktoriõppesse ei astu, siis leping lõpetatakse või pakutakse võimaluse korral muud tööd. Tähtajalise töölepingu alusel töötavad nooremteadurid, keda pole doktoriõppesse immatrikuleeritud, võivad oma ametikohal töötada lepingu tähtaja lõpuni.

Doktorikraadi nõutakse edaspidi ka teaduritelt. Doktorikraadita teaduril on väitekirja kaitsmiseks aega viis aastat pärast TÜ uute ametijuhendite jõustumist. Kui doktorikraadi selle aja jooksul ei omandata, lõpetatakse teaduri tööleping või pakutakse võimaluse korral muud tööd. Tähtajalise lepingu korral võib töötada seni, kuni töölepingu tähtaeg lõpeb, samamoodi nagu seda teevad tähtajalise lepinguga nooremteadurid.

Assistendi ametikoht kaotatakse ja praegustest assistentidest saavad tööülesannete alusel kas nooremlektorid või õpetajad. Assistendiks võib endiselt nimetada meditsiiniteaduste valdkonna töötajat, kes täidab õpetaja kohustusi. Õpetaja ametikohal tehaksegi peamiselt õppetööd, nooremlektoril lasub lisaks õppetööle teadustöö kohustus. Mõlema ülesanne on ühiskondliku tegevuse raames ka oma eriala populariseerida.

Juhtivteaduri ametikoht muutub professori ametikohaks ning dotsentidest ja vanemteaduritest saavad kaasprofessorid. Kaasprofessori ülesanded on ametijuhendis sõnastatud piisavalt laialt ning need hõlmavad nii seniste dotsentide kui ka vanemteadurite ülesandeid. Tööplaanis tuleb kokku leppida täpsemad ülesanded. Kui töötajal on kehtiv tööplaan, siis seda kohe muutma hakata ei ole vaja.

Edutamine

Siiani on kõrgemale ametikohale töötajaid valitud avalikul konkursil ja selline korraldus jääb kõikidel astmetel alles ka edaspidi. Konkursside korralduses, kandidaatidele esitatavates nõuetes ega valimisprotseduuris suuri muudatusi ei tehta. „Avatud rahvusvaheline konkurss ametikohtade täitmiseks on organisatsiooni arengu ja taseme hoidmise seisukohast väga oluline,“ kommenteeris TÜ personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas.

Teine võimalus ülikooli sees karjääriredelil tõusta on edutamine. See on võimalik olukordades, kus on näha, et organisatsioonis on oma teadusvaldkonnas väga tugev kandidaat olemas ning avalik konkurss lisaväärtust ei anna. „Edutamine annab andekale oma töösse panustavale teadlasele kindluse, et teatud tingimuste täitmisel on võimalik tõusta kõrgemale kohale,“ ütles Kuningas.

Edutada saab teise ja kolmanda astme akadeemilisi töötajaid ehk teadureid ja lektoreid kaasprofessoriks ning kaasprofessoreid professoriks. Esimese astme ametikohti saab tulevikus täita vanaviisi vaid avaliku konkursi kaudu.

Edutamiseks peab töötaja täitma kõrgema ametikoha nõuded, mida hinnatakse atesteerimise käigus. Kõrgemale ametipostile asumise soovi peab töötaja atesteerimise eel ise esitama. Ekspertidest koosnev komisjon hindab, kas vajalikud nõuded on täidetud, ja otsuse langetab valiv kogu. Lektori ja teaduri edutamisel kaasprofessoriks on valiv kogu valdkonna nõukogu, kaasprofessori edutamise professoriks otsustab senat.

Kindlasti muutub edutamisel oluliseks see, kuidas hindab töötaja tulemusi struktuuriüksuse juht. Praegu on atesteerimiskomisjonid toonud esile, et sageli jääb neil juhtide (ja ka programmijuhtide) hinnang saamata. Põhjused on erinevad, aga oma osa on kindlasti juhtide suurel töökoormusel. Kristi Kuningas soovitab hinnangute koostamisel kaasata ka töörühmade juhid ja teised vahetud töökorraldajad.

Edutamiseks peab töötaja täitma kõrgema ametikoha nõuded, mida hinnatakse atesteerimise käigus.

„Uue korralduse käigus ilmneb paratamatult nüansse, mida põhimõtete koostamisel ette näha ei osatud,“ märkis Kuningas. Seega võib arvata, et töökorda täpsustatakse ja muudetakse aja jooksul veel. Kindel on aga see, et edutamisel on nõuded mõnevõrra suuremad kui avalikul konkursil. Kandideerimisnõuded töötavad välja TÜ neli valdkonda ja kõikidest valdkondadest on edutamisnõuete ettepanekuid juba tehtud.

Praeguseks ei ole need nõuded veel lõplikult paigas, edasi arutab neid rektoraat, kus dekaanid saavad täpsema ülevaate teiste valdkondade ettepanekutest. „Edutamine on uus ja oluline aspekt ülikooli akadeemiliste töötajate karjääriteel, seega on mõistlik võtta nende nõuete kehtestamisel aega võimalikult laialdasteks aruteludeks.“ Nõuded ei muutu ilmselt täiesti ühesuguseks, vaid põhinevad iga valdkonna eripäradel. Ülikooli kui terviku huvides on, et valdkondade edutamisnõuded oleksid omavahel kooskõlas. „Ei oleks ju õige, kui ühe valdkonna nõuded oleks märkimisväärselt rangemad või leebemad kui teise valdkonna omad, seega on ühisosa ja tasakaalu otsimine väga vajalik,“ ütles Kuningas. Nõuded kehtestatakse senatis akadeemiliste töötajate ametijuhendite lisana ja kui arutelud on lõppenud, läheb õigusakt ka üleülikoolilisele kooskõlastusringile.


Atesteerimine

Akadeemilisi töötajaid atesteeritakse üldjuhul iga viie aasta tagant. Atesteerimise käigus hinnatakse töötaja vastavust ametikoha nõuetele ja tema töötulemusi. Seda võib nimetada justkui arenguvestluseks, kus töötaja saab tagasisidet oma töö tulemuslikkuse, edutamisvõimaluste ja ka võimalike puudujääkide kohta.

Kõrgharidusseaduse jõustumisega kaasnev ametinimetuste muutus võib atesteerimisel kaasa tuua segadust. Tuleb ette olukordi, kus seni on töötajal olnud mitu ametikohta --  näiteks on oldud poole kohaga vanemteadur ja poole kohaga dotsent – ning mõlema ametikoha atesteerimine on eri aegadel. Nii vanemteadurit kui ka dotsenti nimetatakse uuest aastast kaasprofessoriks. Millal toimub siis atesteerimine? Senise kahe ametikoha atesteerimisperioodid ühitatakse ning atesteerimine peaks toimuma viiendal tööaastal, arvestades seda, millal töötaja sai esimese tähtajatu töölepingu.  Atesteerimisel tuleb silmas pidada seda, et töötaja on varem töötanud kahel ametikohal ja et neil pidanuks atesteerimine toimuma eri aastatel.

Kindlasti väärib kaalumist ka mõte, et põhjendatud juhtudel võiks atesteerimine toimuda töötaja algatusel varem – näiteks siis, kui töötaja korraline atesteerimine on alles kolme aasta pärast, kuid töötaja soovib, et atesteerimiskomisjon hindaks tema vastavust edutamisnõuetele. Tänasel päeval atesteerimisaega töötaja soovil nihutada ei saa.

Kui töötaja atesteerimine toimub 2021. aasta alguses ning ta soovib edutamist, aga valdkondlikud edutamisnõuded pole veel senatis vastu võetud, siis on võimalik atesteerimine erandkorras paar kuud edasi lükata.

Atesteerimise kohta saab lähemalt lugeda Universitas Tartuensise 2020. aasta aprillinumbris ilmunud artiklist aadressil www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3617.

Karjäärimudeliga seotud küsimustele saab vastuseid siseveebist.

Liina Ludvig

TÜ vilistlane, UT kaaskirjutaja

Jaga artiklit